Erinevalt aastatagusest prognoosist kasvasid ehitusmahud 2017. aastal märkimisväärselt: viimati mäletame nii suurt kasvu aastal 2012.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 2,5 miljardi euro eest, mida oli 18% rohkem kui 2016. aastal, kusjuures Eestis kasvasid ehitusmahud tervelt 23%.
Hooneid ehitati 2017. a kokku 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. Ka eelmisel perioodil mõjutas kohalikku turgu enim hoonete ehitus, kus tõusutrend püsib juba alates 2013. aastast.
Kui rajatiste ehitus on püsinud langustrendil juba alates 2013. aastast, siis eelmisel aastal pööras sektor taas kasvule ning aastatagusega võrreldes oli kasv koguni üle 25%. Nii suur kasv ei näita kindlasti seda, et ettevõtjatel on lagi käes ja sektori võimekus seaks edasisele kasvule piirid.
Suure kasvunumbri taga rajatiste ehituses on peamiselt väga madal võrdlusbaas, sest 2017. aasta ehitusmahud jäävad rajatiste ehitamise osas veel tuntavalt alla 2013. aastale, kui rajatisi ehitati kokku ligikaudu 900 miljoni euro eest.
Kuna kasv koduturul oli suur, siis mõjutas see kindlasti ka välisturgudel tegutsemist, mille tulemusena langesid Eesti ehitusettevõtete ehitusmahud välisturgudel märgatavalt (21%), kusjuures vähem ehitati nii hooneid kui rajatisi.
Nõudluse haripunkt teadmata
Väljastatud ehituslubade statistikast võib järeldada, et nõudlus uute elamispindade järele jätkuvalt püsib.
2017. aastal väljastati ehituslubasid Eestis eluruumidele 697 000 m² ulatuses, mida on 23% rohkem kui 2016. aastal. Mitteeluhoonete osas väljastati ehituslubasid 1,372 miljonile ruutmeetrile suletud netopinnale, mida on ligikaudu 18% rohkem kui 2016. aastal.
Kasv on muljetavaldav, ent samas on ehituslubade statistika põhjal järjest keerulisem turunõudluse kestvust ja haripunkti ennustada kuna, ehitusloa taotlemise ajendiks ei pruugi olla mitte kohene valmisehitamise soov, vaid kuni 31.12.2019. aastani kehtivad sisekliimanõudega hoonetele kehtestatud energiatõhususe piirmäärad, mis 01. jaanuarist 2020 oluliselt karmistuvad ja omakorda muudavad hoonete ehitamise kallimaks. See on ka suure tõenäosusega ehituslubade väljastamise suure kasvu üheks põhjuseks , mille ajandiks on soov võimalikult palju ehituslubasid veel enne uute nõuete rakendumist (31. detsembril 2019. a) taotleda.
Kuna turg on küllaltki hinnatundlik, siis ei pruugi uutele nõuetele vastavate hoonete müügihinnad olla koheselt konkurentsivõimelised, mistõttu võivad nii mõnedki arendajad, kes ehitusload hiljem taotlevad, oma planeeritud investeeringud seniks (mõneks aastaks) külmutada, kuni turg on jõudnud „uue reaalsusega“ kohaneda.
Uued nõuded jahutavad turgu
Sellest tulenevalt võib peale uute energiatõhususe nõuete rakendumist ees oodata teatud perioodiks ehitusturu oluline jahenemine.
Jääb vaid loota, et riigil jätkub piisavalt tahet ja tarkust eelseisvat võimalikku jahenemist (läbi vajalike meetmete või riigitellimuste osakaalu suurendamise) leevendada.
Mis puutub teede ja rajatiste ehitamisse, siis selles segmendis ilmselt lähiajal suuri kukkumisi oodata ei ole, kuna on käimas ja käivitumas mitmed suuremad teedeehitusprojektid.
Ehitussektori käekäiku 2017. aastal jäävad ilmestama:
- Ehitussektori keskmised palgad püsisid juba kolmandat aastat järjest alla vabariigi keskmise taseme.
- Sektoris valitseb järjest suurenev nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele.
- Ehitusmahud on kerkinud 10 aasta tagusele tasemele, kuid tööhõive ehitussektoris on 10 aasta tagusega võrreldes oluliselt väiksem.
- 2008. a ehitustööde maht 2,4 mld eurot, tööhõive 81 000 töötajat.
- 2017. a ehitustööde maht 2,5 mld eurot, tööhõive 57 000 töötajat.
Siit võiks järeldada, et ka ehitussektoris on tootlikkus ühe töötaja kohta 10 aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud.