Valmis oluline Eesti standard „Mitteeluhoonete ventilatsioon. EVS 906:2018 Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017“.
Mis on võrreldes eelmise EVS 906 standardiga muutunud või lisandunud? Üheselt on väljendatud iseenesestmõistetavana tunduv nõue, mida siiski unustama kiputakse, et kõigis ruumides peab olema tagatud õhuvahetus, s.o kõik ruumid peavad olema ventileeritavad. Tänase energiapoliitikaga haakub nõue, et ventilatsioon peab tagama ettenähtud õhupuhtuse nõuded optimaalse energiakuluga.
Konkretiseeritud on, et välistemperatuuri langedes alla -10 oC on lubatud ventilatsiooni õhuhulkade vähendamine kuni 50% võrra, kuid siinjuures ei tohi välisõhu kogus langeda alla normdokumentides kajastatud minimaalse taseme. Ventilatsiooni õhuvooluhulki ei tohi siiski vähendada, kui tegemist on kohtäratõmmetega või kui ruumi eraldub tervist kahjustavaid aineid ja ei ole tagatud nende eemaldamine viibimistsoonist.
Lisandunud parameetrid
Suvistele välisõhu arvutuslikele temperatuuridele-niiskustele, mida kasutatakse jahutuse ja kuivatuse projekteerimisel, on lisandunud kahed parameetrid: kondensaadivabade süsteemide jahutuspatareide dimensioneerimisel t = +27 oC, φ = 60% ja sisekliima dimensioneerimisel üksikutel eriti vastutusrikastel juhtudel, kui ei ole lubatud ka lühiajaline ruumiõhu temperatuuri tõus üle lubatud väärtuse t = +30 oC, φ = 70%.
Sageli on projektides WC, pesu- ja koristajaruumide väljatõmbeõhk juhitud ventilatsiooni üldsüsteemidesse. Uus standard ütleb, et see on lubatud pidevalt toimivate ventilatsioonisüsteemide korral ja kuni kahekohalise WC korral, kui selle õhuvooluhulk ei ületa 10% kogu väljatõmbe õhust.
Loodetavasti parandab nii mõnegi ruumitüübi ventileerimisel olukorda nõue, et kõikides ruumides peab olema tagatud väljatõmme või võimalus õhu väljumiseks siirdõhuna ning kõikides ruumides peab olema tagatud sissepuhe, välisõhu juurdevool või võimalus õhu sisenemiseks siirdõhuna.
Üha sagedamini „kaunistavad“ meie tänavamaastikku katustelt paistvad ventilatsiooniseadmed ja -kanalid, mis lisaks esteetilisele küljele teevad ka ventilatsioonilahenduse problemaatilisemaks. Soovitatav on paigutada sissepuhke-väljatõmbe agregaadid tehnilistesse ruumidesse. Seadmete paigaldamine lahtiselt katusele või teenindatavasse ruumi saab toimuda tehniliselt põhjendatud erandina.
Projekteerimine keerulisem
Keeruliste konditsioneerimissüsteemide töö kontrollimine on tekitanud probleeme, mida peaks leevendama nõue, et niiskust ja temperatuuri tagavatel seadmetel peavad olema temperatuuri- ja niiskusandurid iga süsteemi elemendi järel, mis vastavaid parameetreid mõjutavad.
Üks problemaatilisemaid asju ventilatsioonis on agregaatide korrektne valik nii projekteerimisel kui ka reaalsel ostul. Uus standard annab rea juhiseid seadmete valikuks. Euroopa standardist on välja jäänud õhuhaardeid ja heit-õhuavasid puudutav osa, mis on nüüd kirjas meie rahvuslikus lisas. Enam ei ole keelatud paigutada heitõhu avasid seina, kui tegemist on EHA1- või EHA2-kategooria heitõhuga. Arvestada tuleb valdavate tuulesuundadega.
Kindlasti tekitavad projekteerijates küsimusi standardi lisas toodud tabelid ventilatsiooniagregaatide spetsifitseerimiseks – teave, mida projektis esitada tuleb, on märgatavalt mahukam seni tavaks olnust ja sellega tuleb arvestada projekteerimisaja ja hinna kalkuleerimisel.
Euroopa ja Eesti standardid
Eestis käib ehitamine vastavalt Euroopa standarditele, kus aga on öeldud, et neile on vaja teha rahvuslikud lisad. Nii on ka standardiga EVS-EN 16798-3:2017, mis möödunud aastal asendas vastavat standardit EVS-EN 13779:2007. Probleem on see, et uut standardit on esialgsega võrreldes muudetud just mahuliselt. Uut versiooni tuleb mitu vihikut ja ei ole üheselt selge, milliseid teemasid käsitletakse järgnevates osades.
Euroopa standardis on uusi mõisteid, mille vajadus tundub siiski kohati küsitav: näiteks lisati traditsioonilistele õhuvoolude nimetustele uued tähistused. Sisulistest täiendustest peab mainima täpsustatud kontrolltsooni, s.o viibimistsooni määratlust sisekliima seisukohalt. Samuti täpsustati õhkude kvaliteedi näitajaid nii sise- kui ka välisõhu seisukohalt. Uus on ventilatsiooniagregaadi erivõimsuse arvutus, mis seni vaatles seadet ühtse tervikuna, nüüd aga sissepuhke- ja väljatõmbeagregaatide erivõimsuste summana. Standardisse on lisandunud ka ventilatsiooniagregaadi sisemise erivõimsuse mõiste ja muudetud süsteemide õhutiheduse klassifitseerimist. Eestisse tuleb palju ventilatsiooniseadmeid Kesk-Euroopast, seega on oluline nõue, et sõltuvalt soojustagastussüsteemi valikust ja töötamise tingimustest, tuleb arvestada soojustagastite jäätumise ja sulatamisega.
Juhised seadmete valikuks:
- Kalorifeeride ja jahutuspatareide kütte- või jahutuspinnad peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad ja puhastatavad.
- Regeneratiivset soojustagastit ei tohi kasutada juhul, kui väljatõmbeõhk sisaldab ohtlikke ja lõhnavaid aineid (ETA/EHA 3 ja 4) ja need võivad üle kanduda sissepuhkeõhku.
- Juhul, kui väljatõmbeõhk (ETA/EHA4) sisaldab otseselt tervist kahjustavaid aineid või on oht bakterite ja viiruste ülekandeks (näiteks haiglad) tuleb kasutada vahesoojuskandjaga soojustagasteid.
- Kõiki ventilatsioonisüsteemi elemente tuleb kirjeldada projekti seletuskirjas ja/või seadmete-materjalide loendites piisava täpsusega selleks, et oleks võimalik valida tehniliselt ja kasutustasemelt samaväärne komponent. Kui projekti on valitud element „näiteks“, peab olema esitatud ka selle tootjafirma.
- Süsteemi kavandatud toimimise seisukohalt olulised ja eriti tavapärasest erinevad omadused rõhutatakse seletuskirjas.
- Köökide sissepuhke-väljatõmbesüsteemid tuleb reeglina varustada vahesoojuskandjaga soojustagastiga. Soojustagasti kasutamise eelduseks on kohtäratõmmetes UV-lampide või osonaatorite kasutamine lisaks rasvafiltritele. Viimase nõude puhul tuleb juhtida tähelepanu sõnale „reeglina“, mis lubab põhjendatud juhtudel ka teisi lahendusi.