Võrumaal asuva AS Barrus kontori sümpaatne lahendus teeb au puidule kui ehitusmaterjalile: hoone sai eripreemia ka aasta puitehitise konkursil.
„Varem asusid meie kontorid kolmes kohas. Kasvasime ettevõttena ja vajasime rohkem pinda, samuti leidsime, et uus kontorihoone aitaks luua meeskonnatunnet ning ettetulevaid küsimusi kiiremini lahendada,“ kirjeldab AS Barrus juhatuse liige Andres Linnasaar uue kontori saamislugu. „Asja kolmas külg on see, et siin Võromaal ja Setomaal on insenerid väga väärtuslikud. Ka meie inseneridest ca 30% käib Tartust tööl. Mugav kontor on teiste seas üks asi, millega neid motiveerida.“
Kontori asukohavalikul peeti nõu kõigi osapooltega: mõeldi, kuidas lahendada väravast sisenemine nii, et tulija ei peaks läbi tootmisettevõtte kõndima ja kuidas peaks välja nägema sissesõidutee logistika.
„Hoone ehitas OÜ Selista Ehitus, projekteeris ROK Projekt OÜ: Karmo Tõraga oli eelnevalt juba mitu projekti edukalt läbitud,“ tutvustas Linnasaar partnereid.
Puitkonstruktsiooniga hoone toob esile materjali ilu
Barruse uus hoone on puitkonstruktsiooniga, ruume planeerides arvestati ka väikese kasvuvaruga – seda on hetkel arvestatud ca 25% ja kui vaja, saab hoonele ka ühe tiiva juurde ehitada.
Arhitekt Karmo Tõra sõnutsi oli suurema puitkonstruktsioonil hoone loomine väärt võimalus: „Väärtustasime selle hoonega puitu kui materjali. Barrus on puiduettevõre ja siia sobib puitkonstruktsiooni kasutamine.“
Tõra kinnitusel oli lähteülesandes tulevase kontorihoone asukoht tootmise kõrval, arhitektuurse lahenduse juures arvestati Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga: „Maja on jalgadel, et anda kontoris viibijale ülevaate, mis toimub kõrval asuval tootmisalal. Kui oleksime planeerinud hoone ühekordsena, oleksid palgisorteerimisliin ja ladustamisplats hakanud hoonet ja vaadet varjutama.“
Linnasaare sõnutsi mõeldi põhjalikult läbi ruumide planeering. „Esimesel korrusel on tootmine ja müük, mis jagunevad laias laastus kolme üksusesse: palgi ost, sae-materjali tootmine ja müük ning komponendi tootmine ja müük. Seejuures on komponendi müük eraldatud saeveskist klaasseinaga – nii ollakse ühtaegu eraldatud, ent samas säilib visuaalne kontakt,“ kirjeldab Linnasaar. „Teisel korrusel on end sisse seadnud raamatupidaja, juhatus, IT-osakond, lisaks asuvad siin nõupidamiste ruumid – ühesõnaga, need üksused, kes vähem liiguvad.“
Puidu eksponeerimine nii laes kui seinamaterjalina
Kaks hoonet läbivat plokki on jagatud kaheks tiivaks keskse koridoriga, mille otstes on klaasfassaad. See muudab hoone pikitelgepidi visuaalselt läbinähtavaks – hoone keskel seistes näeb aknast välja vaadates suisa nelja ilmakaarde. „Taotlus oli luua niimoodi läbipaistvust ja kergust,“ sedastab Tõra.
Barruse tegevusalale kohaselt on puit ka sisekujunduses olulisel kohal – liimpuidust postid, lintakna paled, puitkomposiitlaed, kus ehedalt eksponeeritud just alumine puidune pind, kesksesse koridori toodud kommunikatsioonid, mis on varjatud puidust ripplaega, puitmosaiikseinad sekretärileti taga.
Hööveldatud laudisest fassaad püüab pilke
Puidune on ka hoone fassaad – see on ebatraditsiooniliselt kaetud hööveldatud laudisega, jättes pisut kareda mulje. „Tuleb au anda nii tellijale kui ehitajale, kes niisuguse lahenduse ette võtsid ja hästi ära tegid,“ kiidab Tõra.
Barruse uus kontor valmis plaanitud ajaga, kuigi graafik oli päris kiire: hoone projekteerimine ja ehitus võtsid kokku umbkaudu aasta. Tõra sõnutsi on ta lõpptulemusega igati rahul. Tundub, et rahul on ka tellija.
Linnast väljas tööjõudu raske leida
AS Barrus juhatuse liige Andres Linnasaar tunnistab, et Võru linnast 7 km väljas olev asukoht sunnib pingutama, et tööjõudu jätkuks: „Kui kuulen teles poliitikuilt, et maale on vaja luua töökohti, siis see on kõik ju hea mõte, ent eelduseks on hea infra ja elamist maal peab toetama ka teenuste olemasolu. Praegu on maal tööd, ent ei ole inimesi. Oluline on tagada regiooni areng ja sellesse panustada. Küsimus ja palve ei ole selles, et andke ettevõtjaile näiteks 2 miljonit. Et inimesed tuleksid siia elama, vaatavad nad ka seda, kuidas nad saavad liikuma ja seda, kui kaugel nende lapsed hakkavad koolis käima nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes.“
Ettevõte teeb omaltpoolt seda, mida oskab. „Oleme oma töötajate transportimiseks pannud igapäevaselt käima 3 erabussi. Maksame kinni laste huviringid, toetused pulmade, sündide, ka kurbade sündmuste puhul, liitusime Sport ID-ga, toitlustame töötajaid kolm korda päevas,“ loetleb ta.
Lõviosa Barruse toodangust eksporditakse – 80% läheb otse ekspordiks ja ka ülejäänud 20% osas on ostjaiks eksportijad. Mullu avati harukontor ka Taanis, et saaks müüa otse ja ilma vahendajateta, seal realiseeritakse ca kolmandik toodangust.
Barruse põhiturg on Skandinaaviamaades, Suurbritannias, aga ka vanas Euroopas. „Näiteks Taani müüme rohkem aknakomponente ja see on keeruline turg, sest ka toode on keeruline: me ei saa sinna müüa lihtsalt puidust tükki, sest kvaliteet on väga oluline. Et konkureerida, soetasime röntgenpalgisorteerija, et jälgida puidu tihedust, lülipuidu osakaalu. Kvaliteedi- ja tarnenõuded on seal väga kõrged,“ kirjeldab Linnasaar. „Meie ettevõtte suunitluse osas on kasvav ka Norra ja Rootsi turg – oleme spetsialiseerunud keerukamatele toodetele.“
