Ka mullu oktoobrinumbris olid EhitusEST-i ajakirjas jutuks klaasfassaadid, ent kui Euroopas on võimalik midagi keeruliseks ajada, siis seda ka tehakse. Küsimus on seekord standardite kasutamise ajamäärades ehk selles, millal võib ja millal peab standardit kasutama.
Lähtu Euroopa harmoneeritud standardist
Klaasfassaadide (rippfassaadide) kui ehitustoodete puhul tuleb lähtuda Euroopa harmoneeritud standardist EVS-EN 13830:2005. Standardi originaalversiooni aastaarv on 2003 (EN 13830:2003), kuid Eestis võeti standard üle 2005. aastal – sellest aastaarvude erinevus. Seda standardit võis kasutada (kooseksisteerimisperioodi algus) alates 2004. a detsembrist ja peab kasutama (kooseksisteerimisperioodi lõpp) alates 2005. a detsembrist.
Kuigi vahepeal on muutunud ka ehitustoodete õiguslikud nõuded – ehitustoodete direktiivi (CPD) asemel jõustatud 2013. a ehitustoodete määrus (CPR) – ning viidatud standard ei järgi ehitustoodete määruse nõudeid, on tegemist siiski endiselt harmoneeritud standardi ja seega kohustusliku standardiga. Samas ei tohi unustada, et kõigepealt tuleb järgida ehitustoodete määruse nõudeid ja alles seejärel standardi nõudeid – kui dokumentides on vasturääkivused, tuleb lähtuda määruse nõuetest. Eelkõige tähendab see, et toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse nõuded leitakse otse määrusest.
Samas on juba 2015. a koostatud standardi EN 13830 uusversioon. Euroopa standardiorganisatsioon on selle standardi heaks kiitnud ning samal aastal on see ka üle võetud Eesti standardiks EVS-EN 13830:2015.
Pangem alati tähele ka standardile lisatud Eesti Standardikeskuse märkusi.
Muuseas, see standard on juba tõlgitud eesti keelde (2016). Eesti Standardikeskuse kodulehelt võib lugeda, et 2005. a standard on kehtetu ja et 2015. a väljaanne on ainuke kehtiv versioon. NB! – tegemist on standardiorganisatsiooni seisukohaga, kus lähtutakse sellest, et kui uus standard on valmis, siis tuleb see mingil ajal käibele võtta ja vana standard tühistada. Pangem alati tähele ka standardite juurde lisatud Eesti Standardikeskuse märkusi – need selgitavad lahti, et ka kehtetu standardi versioon võib ehitustoodete määruse alusel olla kohustuslik.
Antud juhul on EVS-EN 13830:2005 juurde lisatud märkus, et vaatamata kehtetule versioonile tagab see standard vastavuse ehitustoodete määrusele. Seega – kuna EN 13830:2003 (EVS-EN 13830:2005) on harmoneeritud standard, millele viide on avaldatud kõige viimases ehitustoodete standardite Euroopa Liidu Teataja nimekirjas ja kooseksisteerimisperiood on ammu lõppenud – siis on selle standardi järgimine kohustuslik.
Viimane Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ehitustoodete harmoneeritud standardite nimekiri: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1527486695721&uri=CELEX:52018XC0309(09).
Erinevad tõlgendused tekitavad segadust
Kahjuks on selliseid standardeid (uus versioon on valmis, aga harmoneeritud staatust ei ole saanud) praegu väga palju, see on Euroopa standardiorganisatsiooni ning Euroopa Komisjoni erinevate tõlgenduste tulemus – s.t et standardid on kuulutatud valminuks, kuid Euroopa Komisjon leiab, et need on vigased või ebatäpsed. Jälgigem täpselt õigusakte ning standardite kooseksisteerimisperioodi kuupäevasid.
Segadus nõuetega: standardites jälgi ajamäära
- Klaasfassaadide (rippfassaadide) kui ehitustoodete puhul tuleb lähtuda Euroopa harmoneeritud standardist EVS-EN 13830:2005.
- Kõigepealt tuleb järgida ehitustoodete määruse nõudeid ja alles seejärel standardi nõudeid ja kui dokumentides on vasturääkivused, siis tuleb lähtuda määruse nõuetest.
- Euroopa standardiorganisatsiooni ning Euroopa Komisjoni erinevate tõlgenduste tulemusel on küllalt
palju standardeid, mille uus versioon on valmis, aga mis ei ole harmoneeritud staatust saanud.
Siinkohal tuleb jälgida standardite kooseksisteerimisperioodi kuupäevasid.