Kui Eesti Kunstiakadeemia vana hoone 2010. aasta kevadel lammutati, ei osanud keegi arvata, et kunstnike uue maja avamispidu peetakse alles 2018. aasta sügisel ning et see juhtub Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal endises Suva sukavabriku hoones.
Alates tõsiasja selgumisest, et vana hoone asemele uut ehitada ei saa, on EKA uue maja ootust saatnud pinevus. Järkjärgulist leevendust on toonud teated sobiva asukoha leidmisest, arhitektuurikonkursi edukast lõppemisest ja viimaks ehituse algusest.
Ajas edasi hüpates kõnnime ühe idee autoriga, arhitekt Joel Kopliga, saades ülevaate tulevase koolimaja idee loomingulisest taustast tuhatkonna EKA õppuri ja töötaja uues koolis.
Ajalookihtidest tervik
Kogu kinnistu koos hoonega sellisel kujul, nagu ta praegu on, oli olemas juba enne. Kotzebue ja Põhja puiestee nurgapealne hooneosa on muinsuskaitse all, see on kõige vanem ja väärikam, 1926. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekteeritud vabrikuhoone. Selle kõrval on nõukogude ajal juurde ehitatud endise tehase administratsiooni ja töökodade tiivad. Kolme vanemat osa seob üheks tervikuks hoone keskele ehitatud uus osa, maja süda, nagu arhitektid seda nimetavad. Siit käivad läbi kõik tudengid, õppejõud, kes liiguvad edasi maja eri paigus asuvatesse ruumidesse, kuid siia satuvad ka linnakodanikud, kes soovivad tulla kohvikusse, raamatukokku, kunstigaleriisse.
Väljast on vanad hooned saanud ühtlase helehalli värvikihi, et ühtlustada erinevaid hoonemahtusid ja siduda need terviklikuks ansambliks. Keskmine uus osa on ainsana kaetud musta fassaadiplaadiga, et elavdada ja teisest küljest eristada vana ja uut. Tegemist on küll ajaloolise hoonega, mis oli sel tänaval ka kaks aastat tagasi enne rekonstrueerimise algust, kuid mulje on kaasaegne ja kutsuv.
Hoone tervikuks muutmine on nõudnud peamurdmist nii arhitektidelt kui graafilistelt disaineritelt. Graafiliste disainerite lahendada on olnud näiteks lifti korrusenupud, mis peavad täpselt näitama ära, kas oled teise korruse madalamal või kõrgemal tasemel. Läbi kogu maja on ka mitmeid kaldteid, sest vanade hoonete põrandate tasapinnad ei ole samadel kõrgustel. „Tehasehoone on tegelikult väga hea toorik kooli jaoks. Seda ruumi on võimalik väga elastselt käsitleda, nihutada osakondadevahelisi piire, pikendada, lühendada,“ pole Kopli sõnul projektis ideeseisakuid tekkinud.
Sünergiast laetud ringkäik
Kuna olemasolevaid hooneid renoveeriti ja ehitati ümber, pidid arhitektid paratamatult arvestama ka olemasoleva ruumiga, mis sundis looma nutikaid ruumilisi lahendusi. Nii paikneb peauste vahel hoone südames kaldauditoorium, mille suurtel astmetel saab pidada nii suuremaid loenguid kui lõpuaktusi. Kaldruumi kõrval on valgete seintega galerii näituste ja lõputööde esitlemiseks. Kahte ruumi eraldab ruumikõrgune motoriseeritud lükandsein, mille saab täies ulatuses eest lükata, et sel viisil ruumimahtu kahekordistada.
Südamest algab ja lõpeb kõiki hooneid siduv ringliiklus ehk vereringe
„Üks meie kandev mõte oli inspireeritud vereringest. Keskmist musta hoonet nimetasime südameks, seal on sissepääsud ja avalikud funktsioonid, aga ka auditooriumid ja seminariruumid, mida saavad kõik teaduskonnad ristkasutada. Südamest algab ja lõpeb kõiki hooneid siduv ringliiklus ehk vereringe. On võimalik minna uitama läbi erinevate osakondade ja jõuda sama südameni välja,“ tutvustab arhitekt.
Mööda hoone siseperimeetrit kulgeb käigutee, millest ühele poole jäävad klassiruumid, stuudiod, töökojad jms ja teisele poole siseõu. Kogu teekonda ääristab läbi hoonete äratuntava elemendina nn aktiivsein, mille sisse on peidetud suurem osa tehnokommunikatsioonidest, aga ka kööginurgad, istumisnišid, wc-d, koristajaruumid jms väiksemad ruumid. Klaasist ühendusgalerii omakorda ühendab kahte vana hoonet.
Hoonete keskmes asub väline sündmuste ruum. Siin asub astmestik, kus kohvitada, õppida, üritusi korraldada, ülemisel lavatsil, mille pinda katab harjatud betoon libisemise vältimiseks, võib soovi korral kasvõi bänd esineda.
„Tulenevalt sellest, et hoov oli hästi kiitsakas ja hooned kõrged, tekkis konkursi käigus mõte paljastada osaliselt ühe hoone skelett – kandekonstruktsiooni talad ja postid, et nii hoovile avarust ja õhku juurde tekitada,“ selgitab Kopli põhjust, miks tehti otsus luua ühe hoone küljele hoovi täisseina asemele vaid betoonist raamimarkeering ning lükata välissein sellega viie meetri võrra tagasi. Raamistikus on ka mõned „pesad“ ehk klassiruumid, mille katustele tekkisid väikesed terrassid.
Hooviterrassidele lisaks on kaks katuseterrassi, mis jäävad vabalt ligipääsetavaks kõikidele hoone kasutajatele. Vaated on ühelt poolt vanalinnale, teiselt poolt paistab Tallinna laht.
Sisearhitektuurne lõuend
„Üks oluline idee oli see, et kasutada ära olemasolev viimistluskiht, säilitada aja jooksul üksteise otsa ladestunud ning osaliselt maha koorunud kihte ning uute materjalide osas kasutada justkui poolikuid ja tooreid materjale ning pindu. Et ei tekiks sellist tunnet, et kui lähed kuskile vastu, siis määrid maja ära,“ ütleb Kopli.
Kuna seinad jäävad sellisena, nagu nad algselt olid, ei osanud mõned ehitajad sellega ette arvestada ja seepärast on siin-seal näha ehitajate poolt seintele kritseldatud märkmeid. „Maja omanik on ehitajaid selle pärast isegi natuke noominud, aga minu arvates ongi see just loomulik asjade käik,“ muigab arhitekt, et lõuend juba toimibki sellena, millena ta oligi ette nähtud.
Kogu hoone järgib loovuse toetamise ideed. Koridoride aktiivseintele, mis kaetud tiheda puitribistusega, on võimalik kinnitada töid. Hoovis on hoone välisseintele ning betoonraamile kinnitatud konksud, mille abil on võimalik üle õue kinnitada või riputada installatsioone. „See maja hakkab olema pidevas muutumises. Ta peab olema hea taustsüsteem loovusele, andma võimalusi kasutada ruumi loovalt oma idee parimaks väljendamiseks,“ räägib arhitekt.
Mahutavuse osas tuli arhitektidel siiski mängida piiri peal, et kõik osakonnad uude majja ära mahuksid. Hetkel tundub, et mahuvad, kuigi see on tulnud kompromisside arvelt.
Tagasivaate väljakutse
Vilistlastena uut koolimaja projekteerides on arhitektid märganud, et alateadvuses on meeles eelmise koolimaja olek ja olemine. „Siin-seal on juba tagasisidet olnud, et uues hoones on vana maja hõngu. Teadlikult ei ole me seda siia tekitanud, aga ilmselt teatud alateadlikud valikud on seda soosinud, et midagi sarnast siin on,“ mõtiskleb Kopli. „Meie jaoks oli kõige olulisem siinne sünergia, et näed oma osakonna inimeste kõrval ka teiste osakondade inimesi.“
Kool on täiesti omamoodi, kuigi inspiratsiooni käisid arhitektid pärast konkursivõitu kogumas Skandinaavia erinevate kunsti- ja arhitektuuriülikoolide juures. „Tuiasime enamikus koolides niimoodi ringi, et läksime sisse igast uksest ja august, mis lahti oli. Ei küsinud meilt keegi, kes me oleme ja mis me siin teeme,“ naerab ta tagantjärele loomingulise info kogumist. Nii võiks olla see EKA-s, kuna siinne tegevus võib olla väga inspireeriv juhuslikule kõrvaltvaatajale.
Projekti suurust arvestades on hea tõdeda, et suuri kontseptuaalseid muudatusi ei ole olnud tarvis teha. Mõtted, mis arhitektidel juba konkursitöös olid, on kandunud edasi peatselt valmivasse hoonesse.
Liigagi pikalt oli EKA hooneta
Mõnevõrra on tulnud paika loksutada osakondade sisest struktuuri või siis on ehituse käigus tulnud ette vanade hoonete ettearvamatusest tingitud muudatusi, nagu näiteks põrandate kõrguste täpsustumisest tulenevat projekti korrigeerimist. „Selles suhtes peab väga kiitma ehitajat, et nad on selle keeruka hoonega väga hästi toime tulnud ning seejuures väga täpselt jälginud, mida me mõelnud oleme,” mainib ta, et ehitusaeg on kulgenud suuremate probleemideta.
„Liigagi pikalt oli EKA hooneta,” tõdeb Kopli. „Ilma oma koolita on hakanud kaduma ühtsusetunne. Uus maja annab selles osas lootust, et saab olema oma koht, kus jõuliselt edasi toimetada. See on päris suur võit tegelikult.”
Meeskond
Ehitaja: Astlanda Ehitus OÜ
Arhitektuurne osa: Kuu OÜ – Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kalle Komissarov, Rene Sauemägi
A-osa fassaadi renoveerimine: Arhitektibüroo Katrin Etverk OÜ – Katrin Etverk, Ketlyn Tänavsuu
Maastikuarhitektuur: Kino OÜ – Karin Bachmann, Mirko Traks
Sisearhitektuurne osa: Pink OÜ – Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk
Projektijuht: Neim Projekt OÜ – Jaan Aru
Sisegraafika: Stuudio Stuudio GD OÜ
Konstruktiivne osa: Inseneribüroo Printsiip OÜ – Tom Arula, Tõnu Peipman, Piret Lindma
KVJVK osa: Projektide Agentuur OÜ, ICEkonsult OÜ, Vahvacon Eesti OÜ
TV, NV ja AUT osa: Contactus AS, G4S
Akustika: Akukon Oy Eesti filiaal
Tuleohutus: Rovalis OÜ
Konkurss
- 2014. aasta 25. augustil kuulutati välja EKA uue hoone konkursi võidutöö, milleks oli Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea“.
- Žürii hindas võidutöö juures enim selle loogilist ja hästi toimivat plaanilahendust ning selle minimalistlikku ja miljööd säilitavat arhitektuurset välislahendust.
- Samuti kiideti hoone siseõuepoolse külje osalist avamist välisruumiks ning selget arusaama jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest.
- Võitjate sõnul keskendusid nad tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sisemiselt sünergiliselt. Kooli vilistlastena püüdsid nad sellele arhitektuuriliste võtetega kaasa aidata.
