Kas võileiba võiks teha luba küsimata? Võõras köögis võõrast materjalist poleks just sünnis ja võib lõppeda köögi, leiva, või ja noa peremehe kurjustamisega. Oma köögis ja oma ostetud materjalist võiks ju teha palju lustib. Kas omal maal oma ausalt teenitud raha eest ostetud materjalist võib maja ilma luba küsimata ehitada? Ei tohi! Mis mõttes?
Lambukeste vagurad soovid
Isegi riigilipu heiskamiseks vajalikku kümnest meetrist kõrgemat varrast ei tohi ilma luba küsimata oma aias püsti ajada. Seesama riik, kelle lipu heiskamiseks varrast püsti ajad, algatab otsekohe väärteomenetluse või mingi sarnase tegevuse, mille lõpptulemuseks on tuju läinud ja viimane raha riigi rahakotti ümber kolinud. „Õige“ kodanik esitab omavalitsuse ametnikele ehitusteatise ja ehitusprojekti. Ametnike armee „menetleb“ dokumente ning peale „vigade parandust“ lipuvarda ehitusprojektis võib tõenäoliselt õue peal lipu lehvima lasta! Luba peab olema, ametnikud peavad saama maksumaksja rahast oma osa haugata.
Kes lubas, miks lubas, millal lubas! Mina ei luba – sõnapaarid, mida kuuleme igapäevaselt ning me ei vaidle! Nagu lambukesed nõustume saatusega ja täidame ametnike soovid vaguralt. Tahtsin teada, millal ja mis põhjustel sai alguse lubamine ehitamiseks – ehitusluba. Ei leidnudki! „Ehitusluba“ on hiilinud meie juurde tasahilju, vargsi! Nagu hiilivad meie kallale haigused, taudid, muud pisilased.
Leidsin, et kunagi tuli maksta riigilõiv, kleebiti mark joonisele ja sellega võttis riik või omavalitsus teadmiseks, et ärimees on täitnud kodaniku kohustuse ja võib teha kombekaid tegevusi ehitusplatsil. Oluline oli maks, kõik ülejäänu toimetas omanik, arhitekt, insener, ehitusmeister ja järelevaataja.
Miks on vaja luba ehitada oma raha eest omale maale? Seda uues ajas, kus mistahes ehitamise kavandamine inimasustuses saab alguse ühiskondliku kokkuleppega – üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga, detailplaneeringuga. Planeeringud on ellu kutsutud selleks, et kogukond – suur või väike – saaks teada, kuhu ja kuidas rajatakse tehiskeskkonda, ja arvamust avaldada, nõustuda või mitte nõustuda. Planeeringud annavad teadmise, millised on tingimused, mida tuleb täita, et ehitised oleksid säästlikud, keskkonda kõige laiemas mõttes võimalikult vähe haavavad ja täidaksid ühiskonna, omanike, lähinaabrite ootusi parima elukeskkonna säilitamisel ja arendamisel. Mida veel on tarvis? Ehitusluba? Milleks?
Kui otsustaja ei vastuta
Ma ei arutle ehitusprojekti tarvilikkuse üle. Kuid ka mitte selle vormi üle, sest kaasaegne ehitamine ei eelda tingimata mõõte või jooniseid paberil. Ehitusvaldkond liigub jõudsalt uute tehnoloogiate kasutamise poole. Riigi huvi. Mis huvi võiks olla riigil? Kas riik on läbi lubade süsteemi teinud koledatest linnadest ilusaid? Kas riik on läbi lubade süsteemi võtnud äririske, andnud tagatisi erahuvide realiseerimiseks? Kas riik läbi lubade süsteemi vastutab ehitiste ohutuse eest? Julgen väita, et riik on rõhutanud ehitise omaniku ainuisikulist vastutust ehitise ohutuse tagamisel kogu elukaare jooksul.
Suure venna valvas pilk
Kas ehituslubadega manipuleerimine on riigi omavalitsustele delegeeritud inkvisitsiooniline toiming omanikele koha kätte näitamiseks, näitamaks kelle käes on võim, pitsat, sau? Või võimalus võimutruu kontrollijate armee toitmine nagu Krõlovi valmis? Vahest ainus, millel on mõte, on statistika. Informatsioon, kui palju on Eestis äripinda, elamispinda, tootmispinda. Millal ja kui palju rajati. Igal juhul pole tarvis neid ankeete, kus küsitakse, mitu wc-potti ja kraanikaussi on majas ja mitu neist on veega, mitu ainult jalajälgedega.
Ei ole kahtlustki, et ehitusseadustikus sätestatud ehituslubade, teatiste süsteem on ühiskonna ootustele jalgu jäänud rudiment. Loa andja ei vastuta mitte millegagi, ehkki loob näilise õhustiku, nagu ta seda teeks. Kehtiv loasüsteem ei kohusta kedagi toru või traati vedama, ei aita kaasa omavalitsusel ega eraettevõttel insenervõrkusid arendada. Torust või traadist vee-elektri saamise või äraandmise tagab ikkagi leping, kus üks kohustub maksma ja teine midagi selle eest tegema. Milleks peab kõrvalseisja (omavalitsuse ametnikud) läbi loasüsteemi seda tegevust kontrollima? Orwelli „suur silm“?
Et ehitis vastaks ühiskondlikule kokkuleppele (loe „planeeringule“) ja seal väljatoodud parameetritele, tagab selle püstitaja. Õigemini peab ta seda tegema ka praegu. Lihvitud loasüsteem ei mängi rolli.