Aasta ehitaja konkursi üks nominente oli ka Rapla Gümnaasium, väärika ajalooga kool. Hoone vana osa sai põhjalikult renoveeritud ning juurdeehitus sulandub olemasolevaga.
Rapla Gümnaasiumi ehitus algas 2017. aasta septembris, esimesed tööd olid vana hoone lammutus ja juurdeehituse kaeve- ning montaažitööd. „Sisuliselt jäi vanast hoonest püsti vaid katuse ja avatäideteta karp,“ meenutab Ehitus5ECO OÜ projektijuht Margo Padar vana koolimaja uueks saamise lugu. „Edasi tuli kivi- ja betoonitööd, karkassi ehitus ning järgmise etapina aknad-katused, fassaad. Maist saime alustada sisetööde ning maa sulades haljastuse ning kivitöödega.“
Vana ja uus kõrvuti
Kuigi ümber koolimaja jalutades näib esmapilgul, et ajalooline hoone on renoveeritud vana hoonet veidi kohendades, säilis vanast tegelikult vaid välis- ja kandesein, keldri vahelagi, peatrepp, samuti toodi esile sokliosa vanad maakivid. „Ka vahelaed said betoonist uuesti valatud,“ räägib Padar. „Uus on ka katus, kõik mittekandvad vaheseinad, aknad-uksed ja kogu siseviimistlus. Hoone ilme siiski rõhutab selle ajalugu, alates seinte lubikrohvist ja lõpetades uute uste ning akendega, mis on valmistatud originaalide eeskujul.“
Rapla Gümnaasiumi peaprojekteerijaks sai Salto Arhitektuuribüroo OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll), sisekujunduse autoriks Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo. Kui arhitektid panid paika põhiprojekti ning ruumiplaani, jäid ehitaja osaks tehnilised joonised. „Eks Riigi Kinnisvara AS-il on tellijana koolimajadega suur kogemus, nad teavad, milline peaks olema ruumiprogramm ja milliseid vigu vältida,“ teab Margo Padar. „Ka arhitektiga oli koostöö hea, üldiselt oli tunda, et kõik osapooled on südamega asja juures ja kui projekti osas tekkis küsimusi, otsiti koos lahendusi ning vajadusel tuldi kohale.“ Tänusõnu jätkub Padaril ka Rapla linnale – olgu tegu kasutusloa menetluse või sissesõiduteede kooskõlastusega, asjad vaadati linna poolt kiiresti läbi.
Kuigi ka koolimaja vana osa on energiasäästlik, püüti uue hooneosa puhul erilise hoolega tänapäevaseid õhu- ja soojapidavuse nõudeid järgida ing läbi viidi õhulekketestid, mis kinnitasid, et kvaliteet on hea: „Ka A-energiaklass oli käeulatuses, see oleks siiski eeldanud selliseid lisainvesteeringuid, mis enam tasuvad ei tundunud.“ Uus hooneosa on ehitatud taotluslikult madal, et see sulanduks keskkonda.
Võitlus veega
Ent mis olid ehitajale suurimad väljakutsed? Padari sõnutsi tuli päris palju võidelda veega – kuna tehniline korrus läks paekivisse, jätkus pumpadel sügisel kõrge veetasemega tööd. Vigala jõe vesi vundamendisüvendis oli pideva võitluse koht: „Tegelesime sellega mitu nädalat, sest kui ei pumbanud, täitus süvend poole tunniga.“
Vanas hooneosas jätkus peamurdmist ka ruumide kõrguse osas – vundamendist allapoole minna ei tahetud ja kuna osad vanad keldrilaed paiknesid üsna madalal, tuli ka mõned keldrikorruse tualetid ja riietusruumid madalad ehitada: „Kaasa aitas ka BIM-mudelis projekteerimine. Meil oli objektil eraldiseisev tööarvuti, kus käidi koos töövõtjate ja tellijaga mudelit vaatamas, et kuidas ikkagi tehnosüsteemide liitumiskohad peaksid jääma. Just kommunikatsioonide ja ventilatsiooni liitumiste ja ripplae kõrguse arvestamisel oli sellest palju abi.“
Nii vana kui uue hooneosa ehitamisel tuli kombineerida ja arvestada erinevate materjalide ja konstruktsioonidega. Nii on Rapla Gümnaasiumis sõbralikult kõrvu monoliit- ja monteeritav betoon, plaat- ja lintvundament. Lisaks pidi siseviimistluse juures arvesse võtma sisseehitatud mööbliga. „Iga nišš siin kooli on loodud mõttega,“ teab Margo Padar. „Lõppviimistlus tehti kõigepealt ja siis sai täpsed mööbli mõõdud
paika.“ Kokkuvõttes arvab Padar, et lõpp hea, kõik hea – hoone sai valmis ja lapsed läksid esimesel septembril kooli. „Üks ajalooline kool on jälle kool. Samas hoones oli koolimaja 1932. aastal ja ka Eesti taasiseseisvumise ajal. Mõneti on lihtsam rajada tühjale platsile linna serva uus maja, ent linnaplaneerimist ja järjepidevust arvestades Rapla linnaruum praegusest lahendusest võitis,“ võtab Margo Padar jutu kokku.
Kommentaar
Tellija koostööga rahul
Taavi Aare, projektidirektor
Riigi Kinnisvara AS on koostöös Ehitus5ECO OÜ-ga rajanud või rekonstrueerinud mitmeid Eesti riigi jaoks olulisi objekte. Üheks viimaseks silmapaistvaks näiteks on käesoleva aasta augustis valminud Rapla Gümnaasiumi uus koolihoone, mille ehitustööde peatöövõtjapoolseks projektijuhiks oli Margo Padar.
Usume, et Margo Padari senine töökogemus ja haridus haakuvad sellega, mida oodatakse aasta ehitaja nominendilt. Senise ja eelkõige Rapla Gümnaasiumi projekti põhjal julgeme Margot iseloomustada kui ehitajat, kes peab lugu korrektsest asjaajamisest ja on väga hea pingetaluvusega koostööpartner, näitab initsiatiivi, suudab meeskonna eesmärgi nimel tulemuslikult tööle panna ja kogu ehitusprotsessi professionaalselt juhtida. Samuti mõistab ta pikaajalise tellija-/kliendisuhte tähtsust ja teab, kui oluline on probleemide kiire ja tulemuslik lahendamine.
Olulisemad alltöövõtjad Rapla Gümnaasiumi ehitamisel:
- Raudbetoon: AS E-Betoonelement
- Avatäited: Malmerk, Salava Grupp OÜ
- Katus: Menpluss Eesti OÜ ja Katusefirma OÜ
- Ventilatsioon: Viljandi Õhumeister OÜ
- Nõrkvool: Pristis AS
- Välisvõrgud: Vändra MP OÜ
- Mööbel: Tartu mööblikoda OÜ
Projektijuhi CV – Margo Padar
Haridus: 1993–2017 Tallinna Tehnikaülikool. Ehitusinseneriõpe, tehnikateaduste magister
Töökogemus:
2009 – … Ehitus5ECO OÜ, projektijuht
1999–2009 AS Remet, objektijuht, projektijuht
1998–1999 AS Remet, eelarvestaja
Kogemus projektijuhina:
Rapla riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööd (Kooli tn 8, Rapla)
Trimtex Baltic OÜ tootmis- ja büroohoone ehitustööd (Kõrtsi 3 ja 5 ning Pärlimõisa tee 25, Pärnu)
Tallinna Veerise lasteaia ehitustööd (Veerise 1, Tallinn)
Põlva liginullenergiahoone koolimaja ehitustööd (Piiri tn 1, Põlva)
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse rekonstrueerimine (Sadama 16, Haapsalu)