Tänavune jaanuar tõi uuendused hoonete energiatõhususe ja energiamärgise regulatsioonidesse – mis muutus?
Arvutuslik energiamärgis arvutatakse hoone tüüpsel kasutusel ning see annab ülevaate hoone energiatõhususest. Hoonet kasutades lisandub tegeliku kasutamise mõju. Kui energiaklass halveneb, tuleks uurida, kui palju tegelik kasutus erineb teoreetilisest, n-ö keskmistatud, tüüpkasutusest. Kuna siiani ei arvestatud tüüpse kasutuse juures mitmeid tarviteid, nt liftid, basseinid, serverid jne, tekkis ka siit palju arusaamatusi.
Uus regulatsioon nõuab, et hoonetesse paigaldataks allarvestid: nii saab lisasüsteemid vajadusel maha arvestada. Lisaks saame detailsema informatsiooni energiatarbe kohta, et tulevasi energiasäästumeetmeid planeerida, ja ülevaate energiakasutusest süsteemide lõikes. Miinusena võib muudatus tuua ka segadust: energiamärgiseid tuleb väljastada ka olemasolevatele hoonetele, millel arvesteid ei ole ja nende paigaldamine on lisakulu. Võib tekkida olukord, kus analoogne väiksema arvestite hulgaga hoone on kehvema energiamärgisega, kuigi tarbimiskulud ei ole suuremad.
Arvutuslikud märgised muudab tihti ebausaldusväärseks ka inimlik viga: erinevate hoonetüüpide puhul tuleb arvestada erinevate nüanssidega, lisaks arvutustegurid, mida vahel peab ja vahel ei pea arvestama. Vigu tekib nii hooletusest kui valestimõistmisest.
Uuendatud määrust on mõistlik tõlgendada ainult koos seletuskirjaga: www.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-naidised.
Suuremad muutused seoses energiatõhususe ja energiamärgistega
Uuenenud energiatõhususe miinimumnõuded
Muutusid miinimumnõuded: nüüdsest on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ehitatavatele hoonetele nõutav A- ja kõigile teistele energiamärgise B-klass. Järgmise aasta algusest peavad aga kõik uued hooned vastama A-klassi nõuetele (välja arvatud erandid, nagu alla 220 m² väikeelamud ja hooned kus ei ole majanduslikult ja tehniliselt võimalik lokaalselt energiat toota). Sealjuures tuleb A-klass tuleb saavutada selliselt, et B-klassi nõuded oleks täidetud ilma päiksepaneelideta – see välistab variandi, et energiatõhusus saavutatakse ainult päiksepaneelide toel.
Uued kaalumistegurid
Muutus puit- ja pelletkütuse kaalumistegur, mis varasema 0,75 asemel on nüüd 0,65, samuti on lisandunud uus kaugkütteliik „tõhus kaugküte“, mille kaalumistegur on ka 0,65. Tavaline kaugküte on endiselt 0,9.
Muutunud energiaklasside piirväärtused
Kuluoptimaalsed tasemed arvutati üle ning kuna muutusid ka energiakandjate kaalumistegurid, siis korrigeeriti energiaklasside piirmäärasid.
Külmasillad
Ehitusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti detailsuse tasemel tarindite liitekoha soojusläbivuse arvutusi tegema ei pea, ent ehitusprojektis antakse lubadus, et vastavad soojusläbivuse väärtused tulevikus saavutatakse. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel ning esitatakse koos kasutusloa taotlusega ja vastavas detailsuses ehitusprojektiga.
Õhulekkearv
Õhulekkearv mõjutab määruse tulemust üsna oluliselt. Et kasutada väiksemaid õhulekkearve, kui määrus baasväärtusena ette annab, on kaks võimalust: deklareerimismeetod ja mõõtmismeetod. Deklareerimismeetodit kasutavad rohkem tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad, moodul- ja elementhoonete koostajad: neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste hoonete õhulekkearvude kohta ja nad tohivad seda deklareerida ka uute hoonete ehitamisel. Mõõtmismeetodi puhul tehakse peale valmimist hoonele õhulekkearvu mõõtmine. Ja selliselt saadav tulemus peaks olema sama arvutusliku märgise arvutustes kasutatuga. Kui tulemus on halvem, siis väljastatakse uus märgis või parendatakse hoone õhuleket teipimise teel ning tehakse uusi mõõtmisi, kuni saadakse soovitud tulemus.
Tõendamine
Uutel hoonetel tuleb kasutusloa saamiseks tõendada ka energiatõhususe nõuete täitmist ja vastavust. Nüüdsest tuleb arvutuslikku energiatõhusust arvutada kaks korda: esimest korda eelprojekti staadiumis ehitusloa saamiseks ja teist korda peale ehituse lõppu teostusjooniste alusel kasutusloa saamiseks. Kui teise arvutuse käigus selgub, et tulemus on muutunud, tuleb väljastada uus arvutuslik märgis.
Uute otstarvetega hooned
Lisandus hoonetüüpe, millele on vaja energiamärgist: laohoone, tööstushoone ja suure energiatarbega hoone (haiglad, loomaaiad, tööstushooned).
Madaltemperatuuriga pindalade maha arvamine köetavast pinnast
Madala temperatuuriseadega pinnad on eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.