Ehitussektori areng on tugevas seoses kogu riigi majanduse arenguga. Kiire majanduskasv on seotud kõrge investeerimisaktiivsusega ja ettevõtjad ning tarbijad annavad tööd ehitussektorile.
Eesti majandus on viimastel aastatel hästi arenenud. Kasvanud on nii tootmise/teenindussektori käive kui tarbijate ostuvõime. Aktiivselt on kasutatud Euroopa Liidu fondide toetust investeeringutele.
Sellise arengu tulemuseks on, et ehitusmaht on suurenenud kolmandat aastat järjest ja 2018. aastal ületati seni parima ehitusaasta, 2007. aasta, tase. Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, kusjuures Eesti ehitusturul kasvas ehitusmaht 21%. Hooneid ehitati kahe miljardi ja rajatisi ühe miljardi euro eest. Kohaliku ehitusturu kasvus andis suurima panuse hoonete ehitus, kuid kasvu toetas ka rajatiste ehitus. Uute eluruumide ehitus on seitsmendat aastat kasvutrendis. Ehitisregistri andmetel väljastati mullu kasutusluba 6472 uuele eluruumile, mida on 582 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu varasematel aastatel, asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Enim on vastvalminud eluruumide seas 2- ja 4-toalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 90 ruutmeetrit. Vaikelu enamikes Eesti väikelinnades ja valdades jätkus ning kinnisvaraturg on väga Põhja-Eesti poole kaldu.
Kuigi 2018. aastal hakkas eluruumide ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv tasapisi vähenema, püsis eelmisel aastal veel nõudlus uute, hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele. 2018. aastal väljastati ehitusluba 6990 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes varasema aastaga kümnendiku võrra vähem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. Kasutusluba väljastati 1000 mitteelamule kasuliku pinnaga 1,1 miljonit ruutmeetrit.
Maailmamajanduse mõjud
Statistikaameti andmeil tegutses 2017. aastal Eesti ehitusturul ligi 11 000 ehitusettevõtet ja neis töötas ligi 45 000 töötajat. Ehitusettevõtete keskmine suurus oli 4 töötajat. 91% ettevõtetes oli alla 10 töötaja ja suuri (üle 250 töötajaga) ettevõtteid oli vaid 8. Ehitusettevõtete töötajate arv jääb praegu alla 2007. aasta tasemele, kuid samas kasutatakse piiritagust renditööjõudu, mis ei pruugi Statistikaameti töötajate statistikas kajastuda.
Maailmamajanduse väljavaated on viimase aasta jooksul halvenenud. Halvenenud on ka Eestile oluliste ekspordiriikide majandusprognoosid ja see mõjutab Eesti majandust. 2019. aastaks prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Eestile 3% majanduskasvu. Majanduskasvu aeglustumine ja kasvanud ebakindlus maailmamajanduses toob ilmselt kaasa ehitusturu kasvu aeglustumise.
Edasine areng rahulikum
EKI ehitusbaromeetri andmetel oli ehitusettevõtete kindlustunne märtsis madalam, kui see oli aasta tagasi. Ettevõtjate portfellis on lepinguid keskmiselt 4,7 kuuks. Ehitusbaromeetri uuringus paluti ettevõtjatel hinnata, mis tegur piirab ehitustegevust kõige enam. 2019. aasta märtsis nimetas 33% ettevõtetest suurimaks probleemiks nõudluse nappust. Seda nimetas 46% mitteeluhoonete ehitajatest ja 27% rajatiste ehitajatest. Elamute ehitajatel nõudlusega probleemi ei olnud. Neil oli suurimaks probleemiks tööjõupuudus, mida nimetas iga teine ettevõte. Ehitustööde mahu kasvutempo järgnevatel kuudel aeglustub ja aeglustub ka ehitustööde hindade kasv.
Majanduskasvu aeglustumine toob lähiaastatel kaasa ka ehitusnõudluse vähenemise, kuid arvestades Eesti suurt mahajäämust infrastruktuuris ja olemasoleva hoonefondi kvaliteedis, siis eeldused rahulikumaks ehitusturu arenguks on Eestis head. Positiivsena võib siin näha seda, et rahulikum areng võimaldab enam tähelepanu pöörata töö kvaliteedile, töötajate kvalifikatsioonile, töö planeerimisele ja vähendab turu mullistumise ohtu.
Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator
