Riigi taristu lähiaja olulised objektid on Riigiteede teehoiukava 2018-2022 järgi Aaspere-Haljala 2+2, Kose-Ardu-Võõbu-Mäo, Are möödasõit-Nurme, Sauga-Pärnu 2+2 ja Pärnu-Uulu 2+2, Väo sõlm ning Variku viadukt – Raja tn (Riia ring). Lisaks maanteedele on plaanitud ka Rail Baltica raudtee ehitus. Kogu selle taristu ehitamine vajab väga suures koguses täitematerjale.
Teede Tehnokeskus on 2017. aastal uurinud, kui palju võiks maavarasid kuluda Rail Baltica ehitamiseks. Uuringus võtsime aluseks maakonnaplaneeringute eskiisi 20%-lise varuga. 2018. aasta suvel valminud eelprojekti info pealt on nüüdseks teada, et mahud on mõnevõrra vähenenud. Täitematerjalide nõudlus* on toodud järgmises tabelis.
Näiteks raudteeballasti aluse ehitamiseks kulub veidi üle 1,1 miljonit m3 ehituslubjakivi. Selline kogus on võrreldav Harjumaa aastase lubjakivi kaevandamismahuga. Raudtee ja ümberehitatavate teede muldkehasse kokku läheb liiva ja kruusa umbes 10,6 miljonit m3. Võrdluseks mahutavad näiteks Tallinna linna ja Saku valla piiril olevad tuntud „karjäärijärved“ Männiku järv ja Raku järv kahe peale kokku 11,6 miljonit m3 (allikas: EELIS). See on võrreldav terve Eesti kahe aasta liiva ja kruusa kaevandamismahuga.
Sertfitseerimise infopäev
Sellest, milliseid ja kui palju täitematerjale on Rail Baltica ehitamiseks vaja, räägime lähemalt Sertifitseerimise infopäeval 07.05.2019 Teede Tehnokeskuses aadressil Väike-Männiku 26, Tallinn. Oma osalemisest andke palun teada 26. aprilliks 2019 e-posti aadressil aleksander.altmae@teed.ee. Piisava huvi korral korraldame infopäeva ka Tartus, Viljandis või Pärnus. Huvi teadasaamiseks palume sellest meile teada anda. Üritus on tasuta. Lähemalt loe päevakavast.
* Toodud materjalide mahud baseeruvad Rail Balticu eelprojekti järgsel tehnilisel lahendusel. Lõplik raudtee tehniline lahendus, sh lõplikud materjalide mahud, selguvad põhiprojekti faasis.
Artikkel ilmus Teede Tehnokeskuse blogis http://www.teed.ee/et/blogid/taitematerjalid-suurprojektides/