Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing arvas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul peetud ettekandes Eesti majanduse ja ehitusturu trendidest kõneledes, et langevarjud tuleks valmis panna, sest mullune kasv samas tempos ei jätku.
Eesti on viimastel aastatel nautinud kiiret majanduskasvu ning koos sellega on kasvanud nõudlus ka ehitussektoris. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtjad 2018. aastal nii Eestis kui ka välismaal kolme miljardi euro eest. Võrreldes 2017. aastaga on kasv muljetavaldav 18%, kohalikul turul koguni 21%. „See pole jätkusuutlik,“ nentis Marje Josing ja lisas, et loodetavasti näeme 2019. aastal kasvu aeglustumist.
Tõepoolest, ehitusplatsidel kõrguvate kraanade arv Eesti suuremates linnades on läinud nii suureks, et aina enam küsitakse – kas uus buum on käes?
Marje Josing nentis, et buumi on päris raske ära tunda, sest turuosalised püüavad viimase hetkeni öelda, et buumi ei ole. Josingu sõnul on ehituses buumi tunnuseks tööjõupuudus, mille tagajärjel halveneb töö kvaliteet. Samuti kaob ära tellijate terve mõistus, mis lahti seletatult tähendab seda, et tehakse otsuseid, mida pärast kahetsetakse.
Olgu buumiga kuidas on, kuid majandusekspertide (Müncheni Majandusuuringute Instituut, IFO – toim) hinnangul ootab meid ees maailma majanduskliima jahenemine. Ka meie oluliste ekspordi sihtriikide Soome ja Rootsi eksperdid näevad oma majanduse tulevikku praegusest tumedamates toonides ning see mõjutab otseselt Eesti majandust. „Pooled eksperdid arvavad, et kuue kuu pärast on Eesti majanduse olukord halvem kui praegu,“ viitas Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangule. Majanduskliima jahenemine toob kaasa ka ehitussektori kasvu aeglustumise.
Tarbijad on endiselt hoos ja töökohti jätkub
Eesti ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid kajastav majandususaldusindeks ületab praegu napilt pikaajalist keskmist ning võrreldes möödunud aasta maikuuga nähakse olukorda halvemana. „Majandususaldusindeks on rohkem langenud tööstus- ja teenindussektoris ja tõusnud kaubanduses – inimesed tarbivad tublisti. Palgatõus on 7% aastas ja töökoha kadumise ohtu pole – see on paradiis! Kuid tarbimise peal Eesti majandus ei püsi,“ rõhutas Marje Josing.
Ehitussektoris tuleb eraklientide tellimuste puhul arvestada sedagi, et ligi pooled Eesti elanikud elavad peost suhu ehk kulutavad nii palju kui teenivad. Seetõttu kaalub järgmise 12 kuu jooksul uue eluaseme ostmist vaid mõni protsent konjunktuuriinstituudi küsitletud elanikest. Remont oli aga väga või küllaltki tõenäoliselt plaanis viiendikul küsitletuist.
Konjunktuuriinstituut mõõdab ehitusvaldkonna ettevõtete kindlustunnet kahe näitaja alusel: tellimuste seis ja töötajate arv kolme kuu pärast. Aprillis küsitlusele vastanutest tundsid end kõige kindlamalt rajatiste ehitajad, seejärel elamuehitajad ning kõige väiksem oli kindlustunne mitteeluhoonete ehitajate seas.
„38% rajatisi ehitavatest ettevõtetest ütles, et neil on lepinguid praegu tavapärasest rohkem. Rajatiste ehitajatel oli II kvartalis lepinguid sõlmitud 5,9 kuuks töö tagamiseks, ehitusturu keskmine oli 4,5 kuud,“ selgitas Marje Josing.
Kui kindlad on ehitajad tuleviku suhtes?
Järgmiseks kolmeks kuuks prognoosis ehitusmahtude kasvu 52% küsitlusele vastanud ehitusettevõtetest, kuid aasta tagasi samal ajal oli kasvu prognoosijaid üle kümne protsendipunkti võrra rohkem.
Ehitushindade kasvu lähiajal oodata pole. „Väga kiire hinnatõus jäi eelmisesse aastasse, tänavu ütles enamik ehitajaid, et hinnad jäävad samaks.“
Töötajate arvu suurenemist järgmise kolme kuu jooksul prognoosis veidi alla viiendiku ehitusettevõtetest, aasta tagasi ootas töötajate arvu kasvu kolmandik ettevõtteist. Kvalifitseeritud töökäte puudust peavad ehitusettevõtjad ka kõige suuremaks tegevust piiravaks teguriks ning ilma välistööjõuta sektor hakkama ei saaks.
Marje Josing nentis, et kuigi statistikaameti andmeil on ehitussektoris hõivatud umbes 45 000 töötajat, siis töökäte tegelikku arvu me ei teagi, sest statistikaamet uurib registreeritud töötajaid, kuid ehitusettevõtted kasutavad palju ka renditööjõudu, mis statistikas ei kajastu.
Riik peaks peeglisse vaatama
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul ehitusettevõtjate ees kõneldes, et Eesti riigil puudub makrotasemel pikemaajaline ehituse strateegia, mis arvestaks elamufondi amortiseerumise katmisega, taristu arenguga ning mis prognoosiks vajaminevat munitsipaalehituse mahtu. Samuti pole riik olnud omapoolse finantseerimisega abiks majanduslanguse ajal.
Bürokraatia ahistab
Samas tuleb mikrotasemel regulatsioone ja bürokraatia käsulaudu järjest juurde. „Piltlikult öeldes peab linnumaja ehitamiseks ka varsti kelleltki loa küsima,“ rääkis Josing, et hetkel ei suudeta eristada olulist ebaolulisest. „Kuid eks mikrotasemel ongi asju lihtsam korraldada kui suurt vaadet omada,“ nentis ta.
Eurorahastuse osa ebaselge
Oluline küsimus on ka see, kuidas 2021. aastal algav uus Euroopa Liidu eelarveperiood mõjutab investeeringuid ehitusse ja mida on Eestil sellest oodata. „Eurorahad on olnud Eesti ehitusturu jaoks väga olulised – ilma jääks pooled asjad ehitamata. Praegu me ei tea, milliste summadega saame uuel eelarveperioodil arvestada,“ lisas Marje Josing hetkeolukorda analüüsides.
