Kööki planeerides tuleb arvestada rohkemaga kui vaid uus mööbel ja santehnika. On ju tänapäeval saadaval lausa uskumatuid köögimasinaid, mille kasutamiseks on aga eelnevalt vajalik tehnovõrgud ning muud võimalused hoolega läbi mõelda.
Decolandi köögitehnikasalongi juht ja ehitusinsener Ants Uus soovitab köögi planeerimisega alustada juba elamu projekteerimise algfaasis. Ainult nii on võimalik vältida vigu, mis hilisemal avastamisel parandamatuteks võivad osutuda. Õige planeerimine algab otsustest, milliseid seadmeid soovitakse köögis kasutada. Sellest lähtuvalt saab juba mõelda, kuhu tulevad veesõlmed ja -ühendused, kuhu seadmete parameetritele vastavalt paigaldada ventilatsioonitorud ning kuhu kodumasinate asukohast lähtuvalt vedada elektrikontaktid.
Erinevad köögiseadmed vajavad väga erinevaid ühendusi ja võimalusi. Isegi veeühendust ei ole enam vaja ainult kraanikausile, vaid ka nõudepesumasinale ja külmkapile. Soovitud lahendused ja nende võimalused antud ruumis tuleks kindlasti enne mööbli ja seadmete tellimist, parem juba ehitusjärgus, läbi mõelda, sest hiljem ei pruugi nende integreerimine enam võimalik olla.
Õhupuhasti valimine
Ilmselt ei kujuta enam keegi ette kööki ilma õhupuhastusseadmeteta, arvestades et enamasti on meie kodudes tänapäeval kasutusel avatud köögilahendused. Õhupuhastite valik on väga lai, osad on mõeldud lakke, kappi või seinale, teised kasutatavad kas köögisaare kohal, tööpinna peal või hoopis pliidiplaadi sees. Iga erinev lahendus eeldab aga põhjalikku eeltööd.
Näiteks kui on soov õhupuhasti lae sisse paigaldada, on vaja täpselt teada laekonstruktsiooni paksust ja kui juhtub, et seal pole ikkagi piisavalt ruumi, on seda võimalik kompenseerida kipsist nn ilukarkassiga. Lae sisse paigaldatava puhasti minimaalne sügavusnõue on 20 cm, lisaks peab arvestama ka ventilatsioonitorustikuga.
Akna ette paigutamiseks ongi ainus sobiv lahendus lakke integreeritud õhupuhasti, sest rippuv seade jääks igas mõttes vaatevälja segama. Taolise õhupuhasti ventilatsioonitoru saab suunata näiteks köögikapis asuva mootori juurde ja sealt juba otse välja. Kusjuures selline õhupuhasti näeb välja nagu moodne valguspaneel, kasutamise ajal tõmbab külgedelt õhku sisse, aga muul ajal täidab ka hubase valgusti funktsiooni. Õhupuhasti töötab kõige paremini siis, kui seadme ning tööpinna vahele jääb 1,5 meetrit.
Tasapinna sisse mõeldud õhupuhasti eeldab kindlasti allpool asuvate ventilatsioonitorude olemasolu, mis võtavad kapis korralikult ruumi. Kuhu õhk kapist edasi juhtida, on juba hea küsimus, sest ruumi tagasi juhtimine sobib vaid neile vähestele, kes harva toitu valmistavad. Harva kokkajale sobivad hästi ka pliidiplaadisisesed õhupuhastid.
Kel aga pidevalt suured potid-pannid tulel, võiksid mõelda pigem tööpinna seest üles tõusva õhupuhasti peale.
Sarnase lahenduse kasutamine köögisaarel tähendab torude vedu põranda kaudu, kuidas muidu õhk sealt välja juhtida. Saare kohal saab alati kasutada ka rippuvat söefiltriga seadet, mis suunab õhu ringlusega tagasi, aga sellist lahendust hobikokale väga ei soovitaks, sest suure küpsetamise puhul võib seadme võimekusest väheks jääda. Välimuselt on sellised õhupuhastid muidugi väga ilusad.
Vähem müra
Õhupuhastite ventilatsioonitoru läbimõõt peaks olema ümmarguse toru puhul vähemalt 15 cm. Decolandis on olemas ka kandiline toru, mis vastab samadele tingimustele. Kandilise toruga on võimalik koos üleminekutega lahendada õhu juhtimise probleem ka kitsamates kohtades.
Õhupuhastitest rääkides ei saa kuidagi mööda minna mürast, mida töötav mootor tekitab. Kõige lihtsam reegel on siin, et mida kaugemal asub mootor õhupuhastist endast, seda vähem on müra. Võimalusel viiakse õhupuhasti mootor näiteks kõrvalruumi, pööningule või hoopis katusele.
Mootori tõmbevõimsuse valik tehakse ruumi kubatuuri alusel. Näiteks levinud avatud köögilahenduse puhul kasutatakse seadmeid tõmbevõimsusega 700–1000 kuupmeetrit tunnis. See on optimaalne lahendus, et õhk ruumis piisavalt vahetuks. Enamus uusi seadmeid on juhitavad juba puldiga või otse pliidiplaadilt.
Köögimasinad omavahel sobima
Igal köögimasinal on omad tehnilised tingimused ja nõudmised, mis tuleb omavahel sobima saada. Kõigi köögis kasutatavate seadmete valik peab olema planeerimisfaasis täpselt teada, et vältida olukorda, kus üks masin hakkab teise tööd segama ja lõpuks olete sunnitud selle vältimiseks mõne vajaliku osa vastu tahtmist nähtavale tooma.
Näiteks kui on soov paigutada pliidiplaadisisese õhupuhasti mootor sokli taha, peab arvestama, et läbi nõudepesumasina ei ole võimalik õhupuhasti õhku viia, seega peavad mõlemad masinad asuma üksteisest piisaval kaugusel. Või võtame näiteks ülemisse köögikappi paigaldatavad õhupuhastid, mis on meie tavapäraste pisikeste kodude puhul kõige populaarsemad: on ju mõistlik viia ventilatsioonitoru läbi seina välja, mitte jätta seda lae alla jooksma? Sama asi on gaasitorustikuga, maagaasi ja ballooni ühendused on erinevad ning sellega peab kindlasti arvestama köögi planeerimise algetapis.
Väga oluline märksõna köögiseadmete juures on õhuringlus, sest seda vajavad pea kõik kodumasinad, olgu see siis külmik, induktsioonpliit või küpsetusahi.
Seetõttu peab hoolega jälgima, et igal seadmel oleks soklite kaudu piisav tuulutus, vastasel korral võivad need lihtsalt ülekuumeneda ja katki minna. Pliidiplaati valides võib juhtuda, et plaadi alla enam ahi ei mahugi. Näiteks erilise I-cooking lahenduse puhul on see kindlasti nii, sellisel juhul tuleb ahi planeerida kuskile mujale, väga populaarsed on püstakud, kus ahi on koos mikrolaineahjuga.Kõige eelnevaga arvestamine võib üsna suur peavalu olla, seepärast tasub kasutada planeerimistöödeks spetsialisti abi. Nii on kindel, et köök saab kohe esimesel korral õigesti planeeritud, sest lisaks kõigi seadmete ära mahutamisele on lõpuks vaja tellida ka ruumi ja seadmetega kokku sobiv köögimööbel. Tavaliselt tuleb valida ikka erilahendusmööbel, sest standardlahendused sobivad kõigi vajaduste täitmiseks haruharva.
Kasuta nõuandjate abi
Lisaks tasub uurida nõuandeid uuenduste ja uute võimaluste kohta: võtame näiteks integreeritavad sahtelkülmikud või hoopis nõudepesumasinad, mis on väga ergonoomilised, aga vajavad kindlasti hoolikat planeerimist. Näiteks 1–2 inimesega kodus piisab ühest nõudepesumasina sahtlist, rohkemate pereliikmete puhul on optimaalne lahendus juba kahe sahtliga masin. Selline lahendus vastab tavapärasele 60 cm laiusele nõudepesumasinale, aga masina veeühendus peaks ideaalis tulema kõrvalt kapi kaudu, kus olemas ka elektrist ja veest lahti ühendamise võimalus, ilma, et peaks sahtli välja tõstma. Sama kehtib ka tavalise integreeritava nõudepesumasina puhul.
Sahtelkülmikuid saab väga täpselt seadistada, nii on ühes sahtlis tavakülmik, teises sügavkülm, kolmandas veinikülmik ja igal oma temperatuur.
Keegi ei keela ka nende vahele paigutada täiesti tavalist sahtlit, kui vaja peaks olema. Veega ühendatavate külmikute puhul on väga oluline veeühenduse paigutus.
Olemas on ka terve hulk nutikaid S-BOX lahendusi, kus tööpinnast tõusevad üles nugade või maitseainete riiulid, elektripistikud või hoopis televiisor ja muusikakeskus. Kogenud sisekujundajad ja köögidisainerid oskavad neid soovitada. Ise pusimine ei tasu vaeva, tulemus on lõpuks keskpärane ja mõne aja pärast tuleb kõik jälle ümber teha, sest teadmisi tuleb juurde.
