Üldistades võib öelda, et ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded saab jagada kaheks: Euroopa õigusaktidest tulenevad nõuded ja Eesti nõuded (s.t asukohariigi nõuded).
Euroopa tasemel kehtib ehitustoodete määrus (CPR – Construction Products Regulation), mille nõuded on kõikidele Euroopa Liidu riikidele otsekohalduvad. Määruse viimase, konsolideeritud versiooni leiab Euroopa Liidu õigusaktide kodulehelt aadressil https://eur-lex.europa.eu (määrus nr 305/2011).
Ehitustoodete määrust saame kasutada nende toodete puhul, mille kohta on olemas harmoneeritud tootestandard või mille kohta on koostatud Euroopa tehniline hinnang (ETA – European technical assessment).
Teave ühtmoodi mõistetav
Euroopa ehitustoodete määruse järgi (kui on olemas standard või koostatud ETA) peab tootja koostama toote kohta toimivusdeklaratsiooni (declaration of performance, DoP) ning varustama toote CE-märgisega. Idee on selles, et teave, mis ehitustoote kohta avaldatakse, oleks kõikjal ühtmoodi arusaadav. Üleeuroopaliselt tunnustatud dokument (harmoneeritud standard või ETA) tagab ühesuguse arusaamise, sest igas Euroopa riigis tuleb kasutada samu klassifitseerimis- ja katsemeetodeid.
Suur osa standarditega kaetud
Nõuded toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse kohta on toodud Euroopa ehitustoodete määruses endas. Kui täna on kõige rohkem infot standardis, sealhulgas ka õiguslike nõuete kohta, siis nüüd on hakatud toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse infot standarditest välja võtma, soovides rõhutada CPR-i olulisust. Erinevad osapooled peavad asjakohase teabe üles otsima CPR-ist.
Teavet CE-märgistuse ja toimivusdeklaratsiooni kohta leiab muu hulgas Euroopa ehitusala kodulehelt https://ec.europa.eu/growth/sectors/construction. Harmoneeritud standardite puhul on oluline jälgida kooseksisteerimisaega. Kooseksisteerimisaja algusest on toimivusdeklaratsiooni koostamine ja CE-märgistamine vabatahtlik, alates kooseksisteerimisaja lõpust kohustuslik. Selleks, et teada saada, kas toote kohta eksisteerib harmoneeritud standard, võib kasutada Nando kodulehte (Euroopa Liidu teavitatud asutuste koduleht) või Eesti Standardikeskuse kodulehte.
NB! Euroopa standardiorganisatsiooni (standardite koostaja) ja Euroopa Komisjoni (ehitustoodete määruse koostaja) arusaamad on erinevad. Näiteks on olemas standardeid, mis Eesti Standardikeskuse kodulehe info järgi on kehtivuse kaotanud, kuid Euroopa õigusaktide järgi tuleb neid kohustuslikult järgida.
Primaarne on Euroopa ehitustoodete määruse nõue – kui standardi teave on erinev määruses toodust, tuleb järgida määruse nõuet. Kuna toote kohta käivat infot võib olla palju ja see võib olla erinev, siis on soovitatav erinevate osapoolte vahel ühiselt välja selgitada ühine arusaam, millist standardit peab/tohib/saab kasutada.
Antud ehitise põhimõtteliste lahenduste ja olulisemate ehitustoodete kohta kehtivate standardite puhul ühise keele leidmine aitab vältida tagantjärgi esile tulevaid probleeme.
Siseriiklikud nõuded
Kui asjakohane standard puudub või ETA-t pole koostatud, siis kehtivad toote kohta siseriiklikud nõuded. Näiteks meil eelkõige kaks majandusministri ehitustoodete määrust (teedeehitusmaterjalid ja muud ehitusmaterjalid). Toote kohta toimivusdeklaratsiooni koostada ei saa, samuti ei saa toodet CE-märgistada. Toote omadused ja kasutusala saab deklareerida vastavusdeklaratsioonis.