Eesti korteriühistute XXII foorumil tutvustas liidu juhatuse liige, jurist Urmas Mardi viimaste aastate kohtulahendeid, millest teistelgi ühistutel õppida.
Planeeringuga ei tasu mängida
Mida teha, kui üks korteriomanik on kortermajas muutnud oma kodu planeeringut ning ilma teiste kaasomanike nõusolekuta? Just niisuguses kaasuses käidi läbi mitu kohtuastet.
„Vaidlus toimus kahe korteriomaniku vahel, mis asetsesid kohakuti ja üks omanik nõudis teiselt algse siseplaneeringu taastamist,“ kirjeldas Urmas Mardi. „Siin tekibki küsimus, kas ja millal on ümberehitus oluline muutmine, millal on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, millal piisab koosoleku üldhäälteenamusest jne.“
Asjaolud
Kostjad tegid oma korteriomandi reaalosas ümberehitusi: eemaldati projektijärgse duširuumi seinad ja osaliselt siseseinu, ehitati uusi siseseinu, mille tagajärjel üks senine tuba jagati kaheks ning sellest ühte poolt ja senist duširuumi pinda kasutatakse vannitoa ja saunana. Hageja väitel tekitas ümberehitus olukorra, kus hageja magamistuppa hakkasid kostma kostja sauna kasutamisega seotud helid – vee solin, vihtlemine jne, mille tekkimine peaks projekti kohaselt olema välistatud.
Esimese astme kohtu seisukoht
Esimese astme kohus leidis, et olukorras, kus kostjate korteriomandi samasse piirkonda oli ettenähtud dušinurk, ei ole tegemist oluliselt erinevate helidega, mida hageja on kohustatud taluma tavapärase korterelamu elukorraldusega.
Teise astme kohtu seisukoht
Ümberehituse käigus ehitati ringi ka kaasomandis olevad ühiskommunikatsioonid, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning elektrijuhtmestik. Ringkonnakohus leidis, et korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik omanikud kasutaksid ma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale.
Kohus leidis, et ümberehituse näol on tegemist asja olulise muutmisega. Seega anti kostjatele kohustus tõendada, et nende poolt teostatud ümberehitus on elamule ja selle kasutajatele ohutu.
Kohtulahend: Tallinna Ringkonnakohus 29.09.2017, kohtuotsus 2-16-12520.
Suupruukimine tõi karistuse
Vaidlus toimus ühistu koosoleku pärast, mille käigus juhatuse liiget süüdistati raha varguses ühistu arveldusarvelt. Hageja leidis, et tegu on valefakti esitamisega, mis kahjustas hageja mainet ning esitas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Asjaolud
Kostja ebaõige faktiväite avaldamine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi, hageja tervislik seisund halvenes, ta pidi pöörduma perearsti poole. Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
Kohus otsustas
Juhatuse liikme vargaks nimetamine ja korteriühistu raha varguses süüdistamine ei ole hinnatav kriitikana, mida hageja peaks taluma ja mis välistaks hageja maine kahjustamise õigusvastasuse. Kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja oli väliselt hooletu, sest ta pidi hoiduma ebaõige ja hageja mainet kahjustava väite avaldamisest. Kostja oli ka sisemiselt hooletu, sest kostjale kui täisealisele isikule pidi olema arusaadav, et teise isiku kohta ebaõige väite avaldamine kahjustab isiku mainet. Kohus ei ole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid.
Kostja pidi tasuma ka 400 eurot moraalse kahju hüvitamiseks.
Kohtulahend: Tallinna Ringkonnakohus 14.03.2019, kohtuotsus 2-17-16664.