Edinburghis IFD kongressi pidulikul galaõhtul kuulutati 5. korda välja IFD AWARD 2019 võitjad: ajavahemikus jaanuar 2017 kuni 31. juuli 2019 valminud maailma parimad katused ja fassaadid.
Konkurss toimus traditsiooniliselt 3 katusekategoorias – metallkatused, kaldkatused (kivi, eterniit, puit jt) ning lamekatused, lisaks teist korda uue kategooriana tuulduvad fassaadid, mida paljuski ehitavad samad firmad, kes kaldkatuseidki. Augustis Berliinis kogunenud 8-liikmeline rahvusvaheline žürii valis konkursile esitatud ca 90 objekti hulgast kõigis neljas kategoorias 4 nominenti ning ka iga kategooria võitja.
Seekord oli esitatud objektide geograafia märksa laiem kui varasematel konkurssidel, peale enamiku Euroopa riikide ka USA-st, Kanadast, Hiinast ja LAV-st. Eestist oli Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt esitatud 3 kandidaati: metallkatuste kategoorias Arvo Pärdi Keskus – katuseehitaja Eksklusiivehitus OÜ, Tartu maantee ja Liivalaia nurgal asuv „Stalini maja“ – katuseehitaja AS Toode ning lamekatuse kategoorias T1 Mall Tallinn – katu-seehitaja AS Maleko.
Metallkatuste tihe sõel
Žürii valis kõigepealt igas kategoorias 10 paremat, seejärel kümnest neli nominenti ning suurima puntide arvu saajana võitja. Konkurss oli väga pingeline, nominentide ning esimeste väljajääjate vahe oli paar punkti. Žürii hindas eelkõige katuseehitajate meisterlikkust, katuse keerulisust ning väiksema tähtsuskoefitsiendiga ka arhitektuurilist väljapaistvust. Kõige pingelisem oli konkurents metallkatuste kategoorias, kus nominentide hulka jõudsid tehniliselt keerukad kirikukatused ja -tornid ning üks keeruka kujuga alumiiniumsindlitest katus. Mõlemad Eestist esitatud metallkatused pääsesid esimese kümne hulka, Arvo Pärdi Keskus jäi napilt välja nominentide hulgast. Paremad Eesti plekksepad on väga heal tasemel, jätkuks vaid eksklusiivsete, keeruliste ning paratamatult ka kallimate katuste tellijaid ja projekteerijaid.
Võitjaks osutus Steeple Square, endise nimega St. Mary kirik. Torni katmiseks vasksindlitega kulus 15 000 naela ning dekoratiivsete detailide valmistamiseks 10 000 naela vaske. Kirikutorni ehitajaks oli The Durable Restoration Company, objekti esitajaks SRCA – Põhja-Ameerika kiltkivikatuseehitajate assotsiatsioon. Keerukamate liidete tegemisel kasutati angloameerika plekkseppade koolkonnale omaselt tinutamistehnikat.
Kaldkatuste ootamatu lahendus
Konkurentsitiheduselt järgmine kategooria oli kaldkatused, kus põhilisteks katusematerjalideks olid keraamiline katusekivi, kiltkivi ning Dacora (kiudtsement) katuseplaadid.
Peafavoriit oli Venemaa tuntud katuseehitusfirma Altes ehitatud Tšetšeenia peamošeekompleks, mis on suurim Euroopas. Kuna peamiseks kasutatud katusekattematerjaliks olid kiudklaasist paneelid, ei saanud žürii paraku objekti hinnata, kuna nimetatud materjal ning tehnilised lahendused olid niivõrd uudsed, et ei olnud konkursireglemendis materjaliloetelus kirjas. Parimaks valiti Jingmen Dunhuang Chateau glasuuritud piibrisabakatusekividest mosaiikkatus.
Kesk- ja Lääne-Euroopas on enamike peakirikute katustel see suhteliselt tavaline katusekattevariant, katusemeistrite meisterlikkus väljendub siin eelkõige täpse ja keerulise mosaiigimustri ladumises. Katuseehitajaks firma Beijing Hanbo Technology Development Co., Ltd.
Lamekatustest fassaadideni
Konkurentsitihe oli konkurss ka lamekatuste kategoorias. Siin valiti Maleko T1 Mall nominentide hulka. Võitjateks osutusid võrdsete punktidega lätlaste muuseumikompleksi PVC-rullmaterjalist valtskatuse imitatsioon, mille ehitajaks firma SIA Almont, ning KTM Motohalli roheline katus Austrias, ehitajaks firma Heinrich GmbH&Co KG. Lätlaste lamekatusevariant on Põhjamaades juba aastakümneid laialdaselt kasutatud bituumenrullmaterjalist. Selles kategoorias tekkisid žüriiliikmete vahel eriarvamused: Läti ja Eesti esindajad arvasid, et hinnata tuleks pigem konkreetselt lamekatuseehitajate tööd, mis roheliste katuste puhul piirdub veekindla aluskatuse, drenaažikihi ning soojustuse ehitamisega, peamine kiht on vähemalt läänepool peaasjalikult aiandusfirmade töö. Tundub, et seekord jäi idapoolsema piirkonna arvamus peale, nominentide hulka pääses kolm klassikalist rullmaterjalist katust ning üks roheline katus.
Viimaseks kategooriaks oli tuulduvad fassaadid, kus konkurents oli tulenevalt kategooria uudsusest kõige väiksem. Esikohale tuli lätlaste Ventspilsi Muusikakõrgkooli ja kontserdisaali fassaad, kus oli kasutatud keraamilisi fassaadipaneele ning alumiiniumkomposiitpaneele. Kindlasti oleks Eestist olnud esitada mitmeid esikohakonkurentsivõimelisi fassaade, kui vaid ehitusfirmad aktiivsemad oleks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et esmakordselt füüsiliselt kokku kogunenud žürii tagas tulemuste suurema objektiivsuse võrreldes varasemate konkurssidega. Eesti katuse- ja fassaadifirmadele jääb soovida ainult suuremat aktiivsust konkursil osalemiseks ning selle abil iseenda suurepärase töö turundamiseks.
Tuleval kevadel ehitusmessil kuulutame välja Eesti aasta katuse ja fassaadi konkursi võitjad. Juba on alustatud kandidaatide ankeetide vastuvõtmist. Info lähitulevikus katusemeistrite liidu kodulehel www.katuseliit.ee. Konkureerida saavad valmisehitatud objektid ajavahemikus 2018–2019 ja seda neljas kategoorias: kaldkatused, metallkatused, lamekatused ja tuulduvad fassaadid. Eesti žüriis saame kasutada IFD rahvusvahelise žürii kogemusi.