Statistikaameti esialgsete andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,2 miljardi euro eest ehk 3% rohkem kui aasta varem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes jäi ehitusmaht eelneva aasta tasemele.
Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,2 miljardi ja rajatisi 1,0 miljardi euro eest. 2018. aastaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi 6% vähem.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Hoonete ehitus jäi aga aasta kokkuvõttes tänu edukale neljandale kvartalile plusspoolele. Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes aastaga enam kui poole võrra põhiliselt hooneehitustööde arvelt. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 8%, aasta varem 6%.
Alates 2012. aastast püsib kasvutrendis uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmete kohaselt lubati eelmisel aastal kasutusse 7014 uut eluruumi, mis on 542 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu varasematel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Enim oli vastvalminud eluruumide seas kahe- ja neljatoalisi eluruume. Valminud eluruumide pind oli keskmiselt 94 ruutmeetrit.
Möödunud aastal väljastati ehitusluba 8025 eluruumi ehitamiseks ja eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. Kasutusse lubati 1410 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,7 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. Võrreldes 2018. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ehitusettevõtted ehitasid 2019. aasta neljandas kvartalis omal jõul 877 miljoni euro eest, mida oli 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 9% rohkem. Hooneid ehitati viiendiku võrra rohkem ja rajatisi 8% vähem.