Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Inseneride Liiduga saatis arhitektuuri ning inseneeria valdkonna poolt valitsuse kriisikomisjonile ettepanekud eriolukorras toimetulekuks ja kriisist kiiremaks väljatulekuks.
Pöördumises on rõhutatud, et kriis avaldab pikaajalist mõju kogu projekteerimis- ja ehitussektorile ning seeläbi kogu Eesti ehitatud elukeskkonna kvaliteedile. Ettepanekud puudutavad nii koheseid meetmeid kui ka pikaajalise mõjuga otsuseid.
Kohesed meetmed
A maksupoliitika
Vaheakteerimised. Ettepanek avalikule sektorile teha pooleli olevate projekteerimistööde vaheakteerimised. On oht, et paljud tähtajad, mis on varem kokku lepitud, võivad kriisi tõttu edasi lükkuda, kuid projekteerimisettevõtted on oma eelarvetes arvestanud kindlal kuupäeval laekuvate summadega, mis makstakse välja, kui projekt (või projektietapp) on üle antud. Vältimaks erasektori ärakukkumise ning avaliku sektori projektide venimise tõttu projekteerimisettevõtetel tekkida võivaid makseraskusi, oleks avaliku sektori tööde
vaheakteerimine abiks. Seega ei makstaks sektorile lisaraha, vaid oleks võimalik saada osa tasust (juba tehtud töö eest) varem kätte. Lõpptähtajal makstaks tasu töö eest, mis tehakse vaheakteerimise hetkest kuni lõpptähtajani tehtava töö eest. Ettepanek on teha vaheakteerimisi ka riigihanke lepingutes (kus see muidu on keelatud).
Riiklike maksude ajatamise võimaldamine. Kriisiolukorras viibib tellijatel arvete maksmine, aga kuna maksud tuleb riigile kohe tasuda, olenemata sellest, kas tellija on arve tasunud või mitte, siis tekitab see projekteerimisettevõtetele suurt lisakulu.
B lepingute tähtajad ja tingimused
Tähtaegade pikendamise võimaldamine ilma trahvideta. Projekteerimisbürood töötavad force majore olukorras, mistõttu venib projekteerimistöö tavapärasest pikemaks, kuna puudub reaalajas omavaheline kommunikatsioon ja meeskonnatöö. Täisdigitaalsele suhtlusele üleminek nõuab veel arendamist ja aega, mis tähendab, et projektide tähtajad võivad venida.
Juriidilise nõustamise toetamine. Kompenseerida riigi poolt projekteerimisettevõtete juriidilise nõustamise teenust lepingute küsimuses force majore olukorras.
Kaugtöö toetamine. Võimaldada internetiteenuse maksimaalses mahus kiirendamist ilma lisakuludeta, mis võimaldab muuta ettevõtetele kaugtöö paremini juhitavaks.
C kutsesüsteem
Pädevusnõuete paindlik tõlgendamine eriolukorra ajal. Mitte rakendada ehitusseadustikuga ette nähtud pädevusnõuet spetsialistide suhtes, kelle kutse on eriolukorra ajal lõppenud ja pädevuse taastõendamine ei ole temast mitteolenevatel põhjustel olnud võimalik.
Edaspidised meetmed
D riik kui tellija
Riigipoolsete investeeringute jätkamine hoonetesse ja rajatistesse pikaajalises plaanis, mis annab kindlust ehitussektorile. Kuna majandus on pidurdumas, siis on oluline, et majanduse langusfaasis suurendaks riik investeeringuid, et stabiliseerida olukorda turul, elavdada majandust ning vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid. Seejuures on oluline, et kavandatavad täiendavad investeeringud pakuksid tööd kogu sektorile – nii
projekteerijatele kui ehitajatele.
Uute riiklike projektide algatamine ja olemasolevate jätkamine läbi RKASi. Muuhulgas soovitame RKASi valduses oleva vanema kinnisvara kordategemist, et 1–2 aasta jooksul majanduse taastumisel neid realiseerida tulusamalt.
Kredexi taotlusvoorude tihendamine. Avada kiirendatud tempos Kredexi fonde elamute ja ärihoonete rekonstrueerimiseks, st tihemini kui tavaolukorras (1–2x aastas) ja suuremas mahus.
Riigi osalemine suuremates kinnisvaraarendusprojektides. Kaaluda võimalusi, kuidas riik saab toetada erasektori kinnisvara arenduse projekte, et projekteerimise või ehituse faasis olevad projektid seisma ei jääks.
E regionaalpoliitika
Elukeskkonna kvaliteedi säilitamine majanduslanguse faasis. Teha riigi poolt ettepanek omavalitsustele, et juhul, kui tekib vajadus teha omavalitsuste eelarvetes vähendamisi, teha seda ühtlaselt kõigis osades, et arhitektuuri ja välisruumi – kvaliteetse eluruumi arvelt – proportsionaalselt rohkem ei kärbitaks. Põhimõte peaks olema “kui vähem, siis kvaliteetsem”, mitte odavam. Ettepanek on kriisi olukorras asendada hinnapõhised riigihanked väärtuspõhiste hangetega, et välistada massilist alapakkumist projekteerimistöödele.