Kui kolm aastat oli meie ehitusmaterjalitööstus edenenud suurepäraselt, siis 2019. aasta võttis hoogu maha.
Kodumaine turg oli kogunisti miinuses, aga hea kasv ekspordi osas lubas ka kogutulemusel muutuda positiivseks. Erinevate ehitiste ja erinevate tooterühmade osas on pilt erinev. Eluhoonete osas läks eelmine aasta väga hästi – kasutuslubade arvu ja pindala osas on tegemist taasiseseisvusaja rekordiga. Seevastu rajatisi ehitati eelmise aastaga võrreldes vähem. Tänavuse aasta võimalikke arenguid mõjutab koroonaviirus, samuti teeb veidi ettevaatlikuks betoonisegude müügi vähenemine eelmisel aastal. Teisalt on hoonete ehitus positiivse joonena jätkanud aktiivselt ka 2020. aastal.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2019. aastal ligikaudu 3% – 592 miljoni euroni. Sellal, kui koduturg oli miinuses, kasvas eksporditurg ligikaudu 10% – 220 miljoni euroni. Edukamad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte ning ventilatsioonitoodete valmistaja ETS Nord kõrval avatäidete tootjad (Jeld-Wen Eesti, Metus-Est, T-Tammer, Viking Window, Saajos, Saku Metall Uksetehas, Malmerk Fassaadid, Lasita Aken), betoonelementide valmistajad (TMB Element, Muuga Betoonelement, Lasbet Tootmine, E-Betoonelement, Betoneks, Framm), lubjakivitoodete ettevõtted (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivitootjad (Bauroc, Saint-Gobain Ehitustooted), katusetoodete valmistajad (Monier), ventilatsioonitoodete tootjad (Tinfor), plasti- ja ehituskeemia ettevõtted (Pipelife Eesti, Haka Plast, Remei Baltica).
Ehitusmaterjalide valdkonna suurküsimused on seotud endiselt ehitusmaavaradega. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit on koostanud pöördumise valitsusele, et teadvustada toorainekriisi, langetada otsuseid menetluses olevate maavarade uuringulubade suhtes ning luua tulevikus mehhanism, millega ühtlustada riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid. Kogukonnad seisavad kaevandamisele vastu, sest nad jäetakse ilma piisavast hüvitisest: vajame lahendust tänastele muredele, mis tähendab seadusemuudatust selliselt, et suurem osa kaevandamisõiguse tasust läheks kogukonnale.Seaduse järgi peab kaevandamisõiguse tasuga leevendama keskkonnahäiringuid, kuid suur osa ettevõtja makstavatest kaevandamise tasudest ei lähe häiritud kogukonnale, vaid riigikassasse.
Mida toob 2020?
Värskete sündmuste valguses ehk koroonaviirusest tulenevalt on ehitusmaterjalitööstuse jaoks oluline, et ehitustegevus võimalikult oma endises mahus jätkuks – see annab võimaluse ettevõtetele ja riik saab säilitada osa oma (maksu)sissetulekutest. Kaupade vaba liikumine on vajalik kõigil tasanditel – äärmiselt oluline on see ekspordiks, kuid ehitusmaterjalid peavad jõudma nii ehitusele kui ehitusmaterjalide kauplusesse. Inimesi on kodudes senisest rohkem, seega on võimalik kodusid remontida.