Tänavu toetatakse korterelamute kordategemist 100 miljoni euroga.
Toetussumma hulka kuulub nii juba varem välja kuulutatud 28,5-miljoniline korterelamute rekonstrueerimistoetus kui ka uus eriolukorrast tekkinud vajaduse tõttu väljatöötatud toetus.
Eriolukorrast tuleneva rekonstrueerimistoetuse tingimused sarnanevad mulluste tingimustega, kuid tehtud on mõned muudatused. Näiteks kui varem said riigilt abi küsida enne 1993. aastat kasutusse võetud korterelamute ühistud, siis nüüd on seda laiendatud kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele. Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30–50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest.
50% kuludest katab riik nendes piirkondades asuvatel korter-elamutel, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on madalam kui 500 eurot ruutmeetri kohta, samuti kõigi väljaspool Tartut ja Tallinna asuvate muinsuskaitsetingimuste all olevate korterelamute rekonstrueerimisel. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab toetust küsida ka hoone osaliseks rekonstrueerimiseks: abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30% ulatuses. Selleks saavad abi küsida ühistud, mis paiknevad Ida-Virumaal või piirkondades, kus korterite turuväärtus on alla 200 euro ruutmeetri kohta.
Et ehitustöödega oleks võimalik varem alustada, ei pea rahastuse taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, piisab eelprojekti esitamisest.
Korteriühistud, kellel on omafinantseeringu katmiseks vajalikku laenu pangast keeruline saada, saavad alates 11. juunist taotleda KredExist korterelamute regionaallaenu.
Lisainfo
Artikkel ilmus ajakirja “Remondi ja ehita” 2020. aasta suvenumbris.
