Mooste mõisas lõi uksed valla hoone, kus proffidelt nõu küsida, käised üles käärida ja käed saviseks teha, kus ootavad seminariruumid ja teadlaste tugi, kus korraldatakse koolitusi, seminare, töötubasid ning tegeletakse ökoehituse tootearendusega.
Eestimaaehituse ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse ehk äsja renoveeritud uhke hoone Mooste mõisas on otsekui inkubaator, kus hakkavad askeldama looduslike materjalide ja energiatõhususega tegelevad eraisikud, MTÜ-d ning ettevõtted.
Mis oleks, kui… õpiks korralikult krohvima, võrdleks segusid ja teeks suurel seinapinnal katsetusi? Uues kompetentsikeskuses on see võimalik. Siit saab nõu ja abi ka tootearenduseks ning sertifitseerimiseks: Euroopa meistrid ja tootjad on eestvedajatele teada ning löövad ideede arendamises kaasa.
„Hea, et samas kohas saab toodet arendada, rahulikult savikrohviga lödistada ja katsetada ning laborikatseid teha,“ kiidab Malvo Tominga Wanawiisiehitus OÜ-st.
Ettevõte on üks neist, kes uues hoones kontoripinda rendib ning koolitusi korraldab – ikka nii, et praktiline töö ja know-how ühendatud. Ka Mooste mõisas tegutsevad Saviukumaja OÜ ja Vanaajamaja MTÜ said juurde olulise verstaposti Eesti ökoehituse edendamisel.
Kuigi päris ametliku avamispeoni tuleb veel pisut kannatust varuda, on esimesed koolitused juba hoogu sisse saamas ning maja sisemised seinapinnad peagi krohvitud.
„Tule alla, meil on tehniline tõrge lubja osas,“ hõikab koolitusel osalev õpipoiss esimeselt korruselt jutuajamise vahele. „Ei, teist korda ärge veel peale kandke, see peab tahenema,“ juhendab Malvo. „Siis on hiljem ka parem töödeldavus. Ja enne, kui uue seina võtate, tuleb ka niisutada.“
Otsekui möödaminnes saavad koolitatavad ka kiire näitlikustatud õppetunni – kellutäis segu tolmusele põrandale – ei nakku. Kellutäis segu niisutatud põrandale – nakkub. Õpilased noogutavad ja turnivad tellingutele tagasi.
„Enamusel niisugustel koolitustel teemegi kolm erinevat segu, et õppida erinevaid tehnikaid ja katsetada, kuidas aluspind käitub,“ räägib Malvo.
Igal ruumil kindel funktsioon
Ekskursioon aga jätkub kunagise tall-tõllakuuri erinevates soppides: „Siin tehakse praegu katset kahe magistritöö ja ühe doktoritöö tarbeks,“ osutab ta krohviproovidele seinal. „Näiteks Markus Pau uurib Hempcrete´i tehnoloogiaid (komposiitne soojustusmaterjal lubjast ja kanepiluust). Helari Sirelpuu uurib maakivist seintest soolade väljavõtmise võimalusi, teeb katseid nii siin kohapeal kui laboris. Kadri Leiten keskendub kivihoone sisemise soojustamise võimalustele looduslikke materjale kasutades.“
Renoveeritud talli igal ruumil on kindel funktsioon: tagumisest saalist saab koolituse abiruum, kus hoitakse materjale ja tööriistu ning selle ruumi pikimal välisseinal jätkuvad järgnevatel aastatel teadus- ja uurimustööd. Suurest saalist saab koolitus- ja tootearendusruum, näidistesaalis esitletakse tulevikus erinevaid ökoloogilisi ehitus- ja viimistluslahendusi ning liikmete tooteid ja teenuseid. Hoone teisel korrusel on kontoripinnad ja seminariruum koolituste teooriatundideks, nõupidamisteks ning väiksemate ürituste korraldamiseks.
Algus üle kivide ja kändude
Mooste kunagine tall-tõllakuur ei olnud veel viie aasta eest kuigi heas seisukorras: mõisa ajal peeti siin sõiduhobuseid, seega olid seintesse ladestunud soolad, nõukogude ajal hoiti hoones väetiseid, mis soolaprobleemi veelgi süvendasid. Halvas olukorras oli katus, majal ei olnud ei vihmaveerenne ega ka katuse ülekatet, nii voolas vesi konstruktsioonidesse, üks hoone ots oli üle elanud tulekahju.
„Tahtsime hoone niimoodi korrastada, et oleks arvestatud kolme sambaga: esiteks muinsuskaitse nõudmised, millesse austusega suhtume. Hindame põhimõtet, et tuleb hoida seda, mis võimalik. Teiseks, et muinsuskaitse piiranguid arvestades saaks hoone võimalikult energiatõhus. Kolmandaks, et renoveerimisel kasutataks võimalikult palju looduslikke materjale,“ kirjeldab Eestimaaehitus MTÜ juhatuse liige Mikk Luht. „Saime aru, et ees seisab päris mahukas töö, katusevahetus ja hoone soojustamine, arvestades, et soolad olid kapillaarniiskusega pinnasest seintesse liikunud.“
Sool ja niiskus seintest välja
Koostöös partneritega Saksamaalt – ZRS Architekten Ingenieure ja professor Christof Ziegert – pandi paberile ideaallahendus, esialgne soovitus hoone renoveerimiseks. Selle kohaselt tulnuks vundament ja seinad horisontaalselt isoleerida, eraldades need seintest mehaaniliselt. Ideaalne paberile pandud plaan ja tegelik elu aga ei lange rekonstrueeritavate hoonete puhul sageli kokku ja nii juhtus ka Eestimaaehituse hoone puhul – kuna hoone soklijoon ei olnud konkreetne, eeldanuks soovitatud lahenduse kasutamine Saksamaa spetsialistide ja töömeeste kaasamist. Töö hind oleks moodustanud viiendiku kogu hoone renoveerimise hinnast.
Projekteerimishanke võitnud Esplan OÜ soovitas kasutada keemilist injekteerimist, mille efektiivsust hindas professor Ziegert 60–70%-le võrreldes mehaanilise isoleerimisega ning soovitas sellisel juhul soojustussegudes mitte kasutada orgaanilisi lisandeid põrandapinnast kuni meetri kõrgusel.
Piiratud eelarve ei võimaldanud lõpuks kasutada ka kulukat keemilist injekteerimist. Hoone katuselt kogutav vihmavesi juhitakse täna kõrval asuvale kinnistule ning hoone on soojustatud kapillaaraktiivsete looduslike soojustusmaterjalidega, mille uuringuid ja seiret jätkatakse teadustööde käigus hoone kasutusajal. Soolade väljutamiseks seintest kasutatakse savikrohvi kompresse ning uuritakse teadustöö käigus ka teisi looduslikke krohvisegusid.
Uue kompetentsikeskuse sünniloos on suure hulga aega ja energiat pannud selle eestvedajad – Mikk Luht ja Kerti Vissel, Ülo Needo ja Marko Kikas. „Tööd jätkub siin igale töötajale kolme täistööaja jagu, aga eks selline keskus on ka missioonitöö. See, et panustada tuleb palju, oli algusest peale teada,“ tunnistab Mikk.
Kõik teised organisatsiooni liikmed on andmas oma panust – nii on kokku lepitud, et igaüks teeb aastas vähemalt kolm päeva vabatahtlikku tööd organisatsiooni arendamiseks, olgu tegu koolituse, messilkäigu või seinte krohvimisega.
„Meie koolitusteenus on väga laiapõhjaline – eraisikutele, koolidele, ehitajatele, arhitektidele, kohalikele omavalitsustele, muinsuskaitseametnikele. Ka koolituste formaadid on erinevad, igakuiselt on nii mitmepäevaseid ja nädalasi kui lühikesi koolitusi,“ tunnistab Mikk. „Samuti saab siin korraldada elamuskoolitusi ettevõtetele, viia seminariruumis läbi ajurünnaku või jõuluürituse. Meie fookus on siiski savil, lubjal ja looduslikel kiududel. Tutvustame erinevaid lubja- ja savipõhiseid soojustus- ja viimistlusmaterjale ning nendega sobivaid looduslikke lisandeid.“
Kuidas saada kivimaja seest soojaks?
Sisemise soojustamise teemal on vaidlusi palju ja nende lõppemiseks näib olevat sama palju lootust kui vaidlusel, kas enne oli muna või kana.
„Mooste vana tallihoone seintes oli palju ladestunud soolasid ja mineraale. Ka pinnas oli kerkinud ning pinnasevesi pääses hooneni,“ räägib Malvo Toominga. „Seega otsustasime välisseinte puhul meetri kõrguselt soojustada keramsiidi ja lubja või savi seguga – orgaanika puhul näitasid simulatsioonid ja kalkulatsioonid niiskusega seotud riske, küll aga uuritakse neid lahendusi ja riske reaaloludes teadustööde raames meie katseseinal. Kõrgemale jäänud kolm meetrit seinapinda soojustati aga ka muuhulgas näiteks lubja ja kanepiluu seguga ehk Hempcrete´ga.
Sarnane tehnika ei ole tegelikult maailmas midagi uut – niimoodi on soojustatud paljusid Lõuna-Euroopa kirikuid, sarnast lahendust leiab sarnases kliimavöötmes ka Kanadast.
„Eestis on see esimene kord niisugust tehnikat kasutada,“ tunnistab Malvo Toominga. „Soojustuskihi paksus on keskmiselt 15 cm – olemasolevad seinad olid kohati tugevalt sisse või välja vajunud. Erinevaid objektil segatud ning eeltoodetud püsivaid soojustusmaterjalide lahendusi saab hoones olema kümne ringis, lisaks erinevad uurimustööd katseseinal muude materjalidega ning ka nendega, mille kalkulatsioonid välistasid.“
Ajalugu
- 2015. aastal pöördus Mooste vallavanem Ülo Needo mõisas tegutsevate kodade ja organisatsioonide poole, et nõu pidada remontivajava hoone tuleviku üle. Kuna ehitusvaldkonna koolituskeskuse idee oli juba aastaid peas keerelnud, sai mõte Saviukumaja mahitusel tuule tiibadesse.
- 2016. aasta alguses koostati projekt ja alustati hoone renoveerimise rahastuse taotlemisega EAS-ilt (nüüdseks tegeleb teemaga Riigi Tugiteenuste Keskus). Asutati ka ametlikult MTÜ Eestimaaehitus – organisatsiooni liikmed olid eelnevalt teinud edukalt koostööd pea kakskümmend aastat. 2016. aastal vastati rahastustaotlusele positiivselt.
- 2017. aastal algas aktiivne koostöö professor Ziegertiga – tegu on Euroopa ja ka maailma mastaabis valdkonna tipptegijaga. Koos võeti hoonest proovid, et selgitada, kuidas renoveerimisega edasi minna, arvestades konstruktsioonide suure niiskus- ja soolasisaldusega. Eesmärgiks oli leida lahendus soolade probleemile ning otsustada, kuidas massiivsete maakivist seintega hoonet energiatõhusalt renoveerida. Muinsuskaitseliste piirangute tõttu ei tulnud väline soojustamine kõne alla. Kuulutati välja riigihange hoone põhiprojekti koostaja leidmiseks – projekt pidi arvestama Saksamaa konsultantide soovitustega ning tingimuseks oli, et koostöö nendega jätkub. Projekteerimise töövõtuleping sõlmiti riigihanke võitnud Esplan OÜ-ga.
- 2018. aastal esimese ehitushanke tulemusel oli pakkujate hind tellija ülempiirist kõrgem, ent hanke tulemused andsid tegijatele indikatsiooni, kuidas edasi liikuda.
Hankedokumentatsioonis tehti muudatused, jättes ära tööd, mida hankija suutis ise hoones ära teha (sisemine soojustus, viimistlemine looduslike materjalidega) – et hoone funktsioon on olla koolitus- ja kompetentsikeskus ning näidisobjekt, sai niisugused tööd teha liikmete panuse, talgute ja koolitustena. - Kui Põlva vallalt saadi lisatoetus, korraldati teine hange, mille tulemusena sõlmiti 2018. aasta 5. oktoobril ehituse töövõtuleping JP Ehitus OÜ-ga. Hoone renoveerimine on peaaegu lõpetatud.
Artikkel ilmus ajakirja “Remondi ja ehita” 2020. aasta suvenumbris.
