Varsti 200 aastat Tallinnas Kalarannas merepiiril laiunud Patarei kompleks on olnud kasutuses nii linna kaitsva merekindlusena, soldatite kasarmuna kui ka vanglana. Kuue aasta pärast algab Patareis taas uus ajajärk, kui massiivsete müüride vahel hakkavad tegutsema bürood, restoranid ja hotell.
Patarei merekindlust on paari sajandi vältel muutnud nii loodus kui ka inimene. Näiteks loksus 19. sajandil vastu mereäärse kaarja goržihoone seina meri, kuid praeguseks on meri maa ees paarikümne meetri võrra taandunud. Inimkäega tehtud ümberehituse etappegi on olnud üksjagu. Artur Ümar, kes on merekindlust rekonstrueeriva ja arendava US Real Estate’i Patarei merekindluse projektijuht, tutvustas, et 19. sajandi alguses ehitatud ligi 250 meetri pikkuses goržihoones on olnud vähe ümberehitusi, v.a 1930. aastate alguses vangla jaoks ehitatud üksikkambrimaja. „Kuid asi, mis rikkus kogu kompleksi loogika, on 1930. aastate keskel ehitatud sidehoone, mis visuaalselt lõhkus suure sisehoovi,“ nentis Ümar.
Militaarajaloo eksponaat
Rekonstrueerimise käigus on plaanis eksponeerida nii palju vana, kui vähegi võimalik. Näiteks goržihoone 90 kasematis, mille laskeavadest vaatas omal ajal välja sadu kahureid, on siiani säilinud konksud ja tõmbeaasad, millega kahureid nihutati ja hoonesse tõsteti. Ka 1,8 meetri paksused seinad ja imposantsed võlvid annavad aimu hoone militaarsest minevikust. Just seda kavatsetaksegi maksimaalselt eksponeerida ja õnneks on merekindluses vana ja väärikat piisavalt säilinud, et tulevastele põlvedele militaarajaloost jutustada.
Samuti nendib Artur Ümar, et küllap on Patareis rohkem asju, mida me tema kohta ei tea, kui seda, mida teame. „Näiteks ilmselt ei ole selles hoones hüdroisolatsiooni. Teadmatus teeb projekteerimise keeruliseks,“ kinnitas Ümar, lisades, et küllap toovad selgust suvel algavad arheoloogilised uuringud.
Rekonstrueerimisele seab piiranguid ka tõik, et merekindlus on muinsuskaitse all.
Hoone planeerimisel lähtume muinsuskaitse piirangutest, hoonest ja tema praegusest struktuurist. – Artur Ümar
„Näiteks võiks ju merekindlusesse suurepärase merevaatega korterid ehitada, kui ruumiplaneeringut muuta, aga seda me ei tee,“ selgitas Artur Ümar ja lisas, et oluline on hoida merekindlus linnarahvale ja külalistele avatud.
Nii tuuaksegi 19. sajandi kaitsekasarmu 21. sajandisse sel moel, et mereäärse kaarja goržihoone kasemattidesse seavad end sisse bürood ja restoranid-kohvikud. US Real Estate’i arendusdirektor Martin Kolga selgitas, et kindluse merepoolsele esimesele korrusele tulevad restoranid ja muud söögikohad, teisele ja kolmandale korrusele büroopinnad. Lisaks on plaanis taastada hoone merepoolne võimsus, lastes pinnast allapoole, mis annab võimaluse praegu päris maapiirile ulatuvaid laskeavasid paremini eksponeerida ning rajada jalutamiseks paslik promenaad.
Klaaskatuse alla einestama
Patarei sisehoov kaetakse klaaskatusega, mille alla jääb 5000 ruutmeetrit pinda. See loob võimaluse tekitada goržihoone esimesel korrusel asuvatele restoranidele terrassid nii mere kaldale kui ka katusega kaetud sisehoovi. On ju kaitse tuulte ja vihma eest meie kliimas vajalik ka aasta soojematel kuudel. Kolga lisas, et hoovi klaaskatuse all leiavad koha ka omapärased bürood. „Need meenutavad Äripäeva toimetust Lutheri kvartalis, kus klaaskatuse all on avatud kontoripind, tööruumid jääksid vanade müüride vahele,“ tõi Kolga näite. Oma koha leiavad Patareis ka külaliskorterid, sündmuskeskus ja kontserdisaal.
Praegune 5000 ruutmeetri suurune Patarei muuseum jääb alles ning Eesti Mälu Instituudi kasutada, seal eksponeeritakse vanglaajastut. „Muuseumis näeme narivoodeid, türgi klosette ja muid vanglateemalisi detaile ja interjööri,“ kirjeldas Artur Ümar.
Lisaks olemasolevate hoonete rekonstrueerimisele rajatakse Patarei sisehoovis kõrguva korstna juurde uusehitis. „Seal on 10 000 ruutmeetrit maapealset ehitusõigust, kuhu on planeeritud bürood, korterid ja I korrusele piirkonna toidupood,“ avaldas Kolga. Seega on Patareis kokku 30 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda ja kogu brutopind ulatub 50 000 ruutmeetrini.
Kabel polegi kabel
Artur Ümar teab Patarei ajaloost rääkida ka ühe kurioosse loo. Nimelt on väärikad ajaloolased, kelle nimesid ta nimetama ei hakka, Patareist raamatu kirjutanud.
„Raamatus on üks joonis, kus kujutatud hoonet on kirjeldatud Patarei kabelina. See näebki välja nagu puupitsidega historitsistlik kabel. Ajaloolased on lisanud infot ka selle kohta, kuidas kadunuke viidi sepistatud käruga kabelist Kalamaja kalmistule. Aga see, mida viidi, polnud kadunuke, vaid soldatite väljaheited. Sest kui joonisesse süveneda, pole tegemist mitte kabeli, vaid peldikuga.“
Merele avatud linn
Südalinna mereäärne piirkond muutub järgmise kuue aasta jooksul tundmatuseni: linnahallist Noblessnerini ulatuvale alale rajatakse tuhatkond korterit ja 80 000 ruutmeetrit äripinda. Arendajate seast leiame näiteks Pro Kapitali, Kapitelli, US Real Estate’i, YIT Ehituse jt.
„Kui linnahall oli esimene hoone, millega raiuti aken Läänemerele, siis nüüd hakatakse kogu perimeetrit avama, nii et inimesed pääseksid vabalt mere äärde,“ võttis Artur Ümar piirkonna lähiaastate arenguplaanid
kokku.
