Kunagine sise-Eesti tunnustatud suvituslinn Elva sai EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames endale uue keskväljaku ja Arbi järve äärse puhkeala. Tekkis atraktiivne linnaruum, mis loodetavasti meeldib nii kohalikele kui suvitajatele ning meelitab ettevõtteid.
Elva on nende linnade seas, kus EV100 „Hea avaliku ruumi” arhitektuurikonkurss kuulutati välja projekti esimeses etapis 2015. aastal. Detsembris alanud konkurss kestis järgmise aasta märtsikuuni ning võitjad kuulutati välja 2016. aasta kevadel. Nii nagu igas linnas püsitati konkursil osalejatele konkreetne lähteülesanne, nii ka Elvas – leida ruumiline lahendus ajalooliselt vana Uderna kõrtsi ja Elva raudteejaama ühendanud Kesk tänavale ja seda ümbritsevale vööndile, sh väljaku lähikonda jääva Arbi järve äärsele puhkealale. Tasub meenutamist, et toona oli Elva linn veel eraldi omavalitsus ja alles 2018. aastal moodustati praegune Elva vald. Tõsi, ka valla keskus asub ikkagi Elva linnas ja ega ka muus plaanis haldusreform kõnealuse projekti kulgu ega eesmärke suuremat muutnud.
Elva kesktänava, väljaku ja järveäärse puhkeala ehitamise projekt läks kokku maksma 3,2 miljonit eurot, milles sisaldub veidi üle miljoni euro toetust, valla eelarveraha ja mõningane osa ka pangalaenu.
Aedlinnale sobilik lahendus
Elva avaliku ruumi konkursile laekus kokku kaheksa tööd. Konkursi võitjaks ja 6000 euro suuruse preemia pälvijaks osutus töö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel”. Töö autoriks arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Roomet Helbre, Taavi Kuningas ja Anne Saarniit. Ametis on need inimesed arhitektuuribüroodes NU, AT Home, Ubin Pluss ja TEMPT.
Olgu kohe öeldud, et edaspidiste arengute käigus, mida algne projekt sellistel puhkudel niikuinii läbi peab elama, jäi võidutööle nime toonud sõstrapõõsastest, mis pidid ääristama kultuurikeskuse ja vallamaja eest läbi kulgevat Kesk tänavat, üsna vähe järele. Nimelt leiti, et äkki ei ole siiski mõtet söödavate marjadega põõsaid otse sõidutee äärde istutada. Küsitav oli nende sealne elujõulisus ja kardeti ka, et kui väikesed ja suured möödakäijad neid marju suhu pistma hakkavad, võib see nii mõnelegi kõhule pahasti mõjuda. Nõnda otsustati sõstrapõõsad asendada haljastusse rohkem sobivate puittaimede liikidega, vallamaja esist aga pandi ilmestama dekoratiivsed kirsipuud, mis sel kevadel juba oma õrnroosa õieiluga sealset olustikku ilmestasid.
Muus plaanis, ka ehituslikult, rajati väljak aga enamasti nii, nagu arhitektid olid selle kavandanud. Ja nagu juulikuus ametlikult avatud väljakul jalutades võib aduda, täitis projekt oma esimest eesmärki – tuua elu ja tegevused kaubakeskuse esiselt platsilt mõnusasse, aedlinnale sobilikku keskkonda, kus vaoshoitult urbanistlik linnaruum, mida kätkeb endas uus väljak ja seal paiknev kultuurikeskus, ühineb sujuvalt loodusliku pargi, randa viiva allee ja järve äärde suunduva puhkealaga.
Seega siis konkursi väljakuulutamisest kuni tööde lõpetamiseni kulus peaaegu viis aastat, kusjuures päris olulise osa sellest ajast hammustas konkursile järgnenud projekteerimise etapp. Tulemust võib igaüks Elvasse sõites ise kaeda ja järgi proovida.
Esindusväljak ja puhkeala
Elva abivallavanem Heiki Hansen meenutab, et tegelikult polnud Elva linnal alguses üldse plaaniski Eesti Arhitektide Liidu EV100 projektis kaasa lüüa, sest elati teadmisega, et linnal on juba olemas Kesk tänava ja Arbi järve ümbruse rekonstrueerimise projekt ja nii oodati justkui sobivat hetke, mil seda ellu viima hakata. Ent kuna EV100 toimkonna pakutav tundus siiski ahvatlev, otsustas toonane linnavõim vana projekti kõrvale heita ja uuega alustada.
Nii tehti arhitektuurikonkurss, mille tulemusena sündis tänane lahendus. „Teostatud projekti suur pluss seisneb selles, et nii tekkis Elva keskväljak kultuurikeskuse ette, mis läheb otsapidi välja Arbi järve äärde ja lõppeb seal suure puitplatvormiga. Varasemas projektis, mis käsitles tervet Arbi järve ümbrust, otseselt keskväljaku tekitamist sees ei olnud,” kirjeldab Heiki Hansen plaani realiseerumise tulemusi. „Nüüd, kui väljak on valmis, saame tõdeda, et selline lahendus oli linna elavdamise osas kindlasti hea. Muidugi algne konkursile pakutud lahendus töö käigus ikka omajagu ka muutus. Algselt oli seal palju sõstrapõõsaid, aga lõpuks need sõstrapõõsad n-ö taganesid ja see oli ka mõistlik, sest linnakeskkonnas koos tänavasoola ja kõige muuga poleks need ilmselt kuigi kaua seal vastu pidanud. Aga paar-kolm sõstrapõõsast, küll mitte lausa tänava ääres, on väljakul siiski olemas.”
Kesk tänava ääres, väljakul ja järve kaldale kulgeval promenaadil on nüüd erinevat haljastust – on kõrrelisi, on lilli, on erinevaid ilupõõsaid. Vallamaja ees oleval platsil kasvavad dekoratiivkirsid, järve äärde viiv allee uuendati pärnadega.
Projekti lähteülesanne, mida kohalik võim ja linnarahvas soovisid näha, oli linna keskse tänava uuenduskuur, mis seoks kesklinna ajaloolised tõmbekohad ja moodustaks ühtse terviku nii keskväljaku kui järveäärse puhkealaga. Heiki Hansen tunnistab, et tegelikult klassikalises mõistes keskväljakut Elvas varem ei olnudki. Seal, kus praegu on kultuurikeskuse esine väljak, laius varem lihtsalt asfalteeritud autoparkla.
Harmooniline tervik
„Nüüd on keskväljak olemas, seal on mugav ja kohane üritusi – kontserditest laatadeni – korraldada ning loodetavasti kujuneb see koht ka linna tõmbekeskuseks,” räägib Hansen.
„Tegelikult ongi juba sel suvel näha, et kesklinn tõmbab inimesi, siia tullakse jalutama ka väljastpoolt Elvat.”
„Ja kui pärast kaubanduskeskuse valmimist juba aastaid tagasi kandus Kesk tänava n-ö keskus just sinna kaubakeskuse poolsesse otsa, siis nüüd on selgelt näha, et inimesi tuleb ka tänava teise otsa poole tagasi ja elu hakkab käima terve tänava pikkuselt, alates siis kaubakeskusest, lõpetades vana raudteejaamaga.”
Heiki Hansen leiab, et arhitektidel on päris hästi õnnestunud liita keskväljak funktsionaalse puhkealaga harmooniliseks tervikuks. Linna kiviväljak seal asuva galerii ja müügikioskitega läheb sujuvalt üle nn virgestusalaks, kus paiknevad drenažöörid, male- ja pingpongilauad, võrkkiiged, lasteväljakud ja istepingid ning lõppeb Arbi järve ääres juba päris puhkealaga, kus saab purskkaevuvulina saatel päikest võtta või ujumas käia.
Ehituse käigus tuli ette ka üllatusi
Elva valla arhitekt Jaanika Saar ütleb, et kuigi ehitaja andis töö üle juba mullu detsembri lõpus, aga nagu ikka, ilmneb sellistel puhkudel ka mõningaid vigasid, peaasjalikult seoses haljastusega, mida talvel ei saanudki korralikult lõpuni teha ning nende silumisega tegeldi veel käesoleva aasta maikuuni. Juulis avati uus Elva keskväljak niisiis ametlikult ja pidulikult.
„Üsna palju aega nõudis projekteerimine, seda enam, et projektid tuli teha erinevatele osadele. Näiteks kui tööd puudutasid juba nii pikka osa Kesk tänavast, siis oli üheaegselt mõistlik välja vahetada ka kõik tänavaalused kommunikatsioonid, torustikud jmt,” selgitab Jaanika Saar. „Ja nagu ikka, tuleb ette ka ootamatusi. Meil siin tuli tänava alt välja peaaegu sajandivanune kivist laotud truup, see oli kõigile paras üllatus. Ka ehitusloa väljastamine ja kooskõlastused võtavad aega, enne kui saab ehitustöödega pihta hakata.”
Saare sõnul oligi suurem muudatus lõpliku teostuse ja algse konkursitöö vahel seotud sõstrapõõsaste arvu kärpimisega. Enamik elemente, mida töö autorid soovisid väljakule panna, ka sinna jõudsid, lihtsalt töö käigus neid mõnevõrra täpsustati ja täiustati. Paika jäi ka kontseptsioon, et mida lähemale järvele, seda looduslikumaks keskväljak muutub, seda rohkem tuleb kasutusele looduslähedasi materjale ja ka haljastus muutub aedlinnale iseloomulikumaks. Kesk tänav ise aga muutus kitsamaks, lisati jalgrattateed ja piirati autode liikumiskiirust.
Eskiisprojekt sisaldab ka vallamaja tagust mänguväljakute ja rulapargi ala ning Juubelitamme pargi lahendust – need teostatakse tulevikus.
Inimesed tulevad ja naudivad
Jaanika Saar on seda meelt, et Elva keskse tänava arendamise projekti tulemus paneb ka paljusid kinnisvaraomanikke Kesk tänava ääres oma valdusi korda tegema. Mitme maja fassaad on üle värvitud, tänava ja uue väljaku äärde ehitati uus perearstikeskus ja renoveeritakse endise keskuse maja.
Lisaks korraldati hiljuti ka keskväljaku vahetusse naabrusse kavandatud nn promenaadimaja arhitektuurivõistlus ja praegu seda hoonet projekteeritakse. Tegemist on äri- ja eluhoonega, mis asub väljakult järve äärde viiva Elva esimese aukodaniku, näitleja ja lavastaja Leopold Hanseni nimelise allee kõrval.
Ka see hästi atraktiivne, tugevalt viltuste puudega allee sai keskväljaku projekti raames kuigivõrd korrastatud. Nüüd on vallavalitsus küsinud keskkonnaametilt ka tingimusi allee n-ö tervendamiseks, sest ilmselt kunagiste kraavikaevamistega on puude juurtele liiga tehtud ja nende seisukord ei ole praegu kõige parem.
„Võimalik, et ühel hetkel tuleb kaaluda selle allee uuendamist ja paremate kasvutingimuste loomist,” märgib Jaanika Saar. „Aga praegu on see väga romantiline paik Elvas oma suurte puude ja rippuvate kiiktoolidega. Väga mõnus koht jalutamiseks kindlasti. Ja ega Elvas pole sellist asja tükk aega näha olnud, et nii palju inimesi kodudest välja tuleb ja linnas oma vabal ajal ringi jalutab. Ja mitte lihtsalt ei jaluta, aga tullakse välja tegevust otsima ja viibitakse kohe mitu tundi järveäärsel puhkealal.”
Ta lisab, et ka kõik uuele väljakule ja rannaalale planeeritud ärimoodulid – müügikohad, kohvikud, on hästi tööle läinud ning kauplejaid seal jagub.
Väljaku servas paiknevas linna väligaleriis on praegu fotonäitus Elva keskväljaku valmimisest, aga seal on plaanis edaspidi hakatagi erinevaid väljapanekuid eksponeerima.
Projekt „Hea avalik ruum”
- Algatati Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 korraldustoimkonna ühistööna 2014. aastal.
- Tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mida hinnatakse riikliku regionaalpoliitika üheks eesmärgiks.
- Projekti käigus korraldatakse arhitektuurivõistlused ja korrastatakse nende tulemusel 15 Eesti linna keskväljak, peatänavad või nende ümbrus.
- Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi raames hiljemalt aastaks 2020.
Allikas: www.avalikruum.ee