Kes nopib tänavu aasta puitehitise tiitli? Väärikaid kandidaate on palju enam kui ühte ajakirja mahuks, toimetuse valikul tutvustame põnevamaid neist.
Saue vallamaja
Augustis valminud Saue vallamajast on saamas piirkonna maamärk, mida tullakse uudistama lähedalt ja kaugeltki. Efektse hoone põhikonstruktsioonid on CLT-st, postid ning katusealuse kandekarkass liimpuidust, hoone on väljast kaetud Dold-plaadi ning siberi lehisest laudisega, mida immutati raudsulfaadiga. See andis hoonele tumedat karva soliidse ilme. Paviljonilaadse struktuuri annab vallamajale seda ümbritsev võlvistikuga katusealune, mis iseenesest toimib passiivse päikesekaitsesüsteemina. Nii pole suviti vaja ruume kuigi palju eraldi jahutada. Hoone katusele on paigaldatud päikesepaneelid, et ka lokaalset energiat ära kasutada.
- Arhitekt(id)/büroo: Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi, Heidi Urb / Molumba
- Ehitaja: Embach Ehitus
Kärdla tennisetribüün
Maikuus sai valmis Kärdla uus tennisetribüün, mis on heaks näiteks õnnestunud puitehitisest, ehitis on teostatud filigraanselt. Konstruktsioonilt on tegu lihtsa, peamiselt puidust hoonega: ülemine tasand toetub liimpuittaladele ja astmestik on kaetud terrassilaudisega. Varikatuse konstruktsiooniks puitsarikad ja välisviimistluseks on peamiselt laudis.
Kuna ala väljaku servast krundi piirini on väga kitsas ja kiilukujuline, mahub tribüün ainult poole väljaku kõrvale, alates väljaku keskjoonest. Tribüüniga koos on lahendatud ka peasissepääs väljakutele, uus värav juurdepääsutee ja parkla poolt otsast, et pealtvaatajad ei peaks enam üle väljakute kõndima. Tribüüni tagasein on ühtlasi väljakute piirdeaiaks. Maapinnast astme jagu kõrgemal on laudisega kaetud katusealune terrass, mille kohal olev tribüün pakub nii vihma kui liigse päikese eest varju.
Terrassi väljakupoolsel küljel on meetri kõrgune tiheda laudisega barjäär, mis jätkub kitsama kiilukujulise platsi ees, eraldamaks mängijaid ning pealtvaatajaid.
Tribüüni väljakupoolne piire on läbipaistev, metallvõrgu ja käsipuutoruga. Kõige kõrgema astme pind kõrgusega 4 meetrit maapinnast on piisavalt kõrge, et kätte paistaksid ka kõige kaugemal väljakul mängijad.
Kogu nähtavale ja ilmastiku kätte jääv puit on töödeldud kuumõlitusega. Seinte otsad, nii vertikaalsed, horisontaalsed kui kaldpinnad, ning katuse esiserv, on kaetud sileda musta värvi veekindla vineeriga.
- Arhitekt(id)/ büroo: Kaspar Kruuse / KAMP Arhitektid
- Ehitaja: Haasoja OÜ
Volume Design büroo- ja tootmishoone
Lehmjal asub Volume Design büroo- ja tootmishoone, mille põhikonstruktsioon on puidust. Tehaseosa ehitati liimpuidust postidele ja taladele ning büroo-osa CLT-konstruktsioonina. Puitu on kasutatud ka tehase tõstuste varikatustel ning konsoolsetel rõdudel peafassaadis.
Hoone sisekliima huvides lisati büroo-osale perforeeritud terasest topeltfassaad. Naturaalne soe puit annab tasakaalu tumehallile metallpinnale.
Interjööris jäeti CLT-pinnad võimalikult palju nähtavale, ka sisseehitatud mööbel ja osad seinapinnad on ehitatud Dold-plaatidest, mis omakorda astuvad dialoogi CLT-pindadega. Ripplagi on erilahendusega sõrestik, mille vahelt piiluvad diskreetselt mustaks värvitud kommunikatsioonid.
Hoone peafassaadil kasvavad viinamarjataimed, mis juba esimesel aastal vilja annavad ning pikas perspektiivis peaks fassaadil aastaid hiljem olema osaliselt roheline taimekihistus, mis veel omakorda varju annab.
- Arhitekt(id)/ büroo: Jan Skolimowski, Anton Andres, Piret Noor / KAMP Arhitektid
- Ehitaja: NOBE
Superkuur Vasalemmas
Märtsis valmis Vasalemma aedlinnas üks tõeline superkuur, mille autoriks arhitekt Peeter Pere. Aastapikkuse ehituse tulemusel valminud hoone ehitati kohalikust puust ja kohalikust saekaatrist tellitud materjalist. Hoone on ca 60 ruutmeetri suurune, 3 meetrit kõrge ja 3 meetrit sügav ning superkuuri laius on 20 meetrit. Ligi pool kuurist on täiesti uus, teine osa aga juurdeehitus vanale kuurile.
Väikse kaldega ehitatud akrüülkatus ja osaliselt läbipaistvast akrüülist kaks seina lasevad kuuri valgust, nii tunnevad hoones viibijad end otsekui õues, kooskõlas loodusega.
Hoone fassaadil on kasutatud lauda ja eritellimusel valmistatud 7 cm laiust servamata prussi, mis annavad ehitisele rustikaalse kohalikku männikusse sobiva ilme. Kui servamata prussid on tavaliselt saekaatrite jääk, siis sel korral on need optimaalselt ära kasutatud. Eritellimusena valminud ja metallraamidele toetuvad peidetud kahepoolsed uksed avanevad lõuna poole. Tulemuseks on napp ja minimalistlik, metsa sulanduv hoone.
Lisaks on pidanud ehitis sobituma ka teda ümbritseva eestiaegse suvilahoonete ansambliga: 1938. aastal valminud peahoone ja abihooned paistavad uste avanedes vaatena Superkuuris ööbijatele. Oma tagasihoidliku olemisega lubab Superkuur seega domineerida eestiaegsel hooneteansamblil. Vana ja uus leiavad sobiva kooskõla.
Superkuuri uues osas asuvad ateljee ning külalistemaja, teises pooles aga kuur (rattad ja tööriistad).
- Arhitekt: Peeter Pere
Emajõe büroohoone
Tartusse on kerkinud kõige kaasaegsem LEED Gold standardiga liginullenergiatõhususe nõuetele vastav büroohoone. 16-korruseline büroohoone koos 3-korruselise parkimismajaga asub jõeäärsel rohevööndialal Turu jalakäijate silla vahetus läheduses. Septembrikuus valminud äri- ja parklahoone kandeelementideks on monoliitsest raudbetoonist karkass – postid, talad, seinad, vahelaeplaadid – mille külge on kinnitatud puitelemendid.
„Tegu on terves Euroopas ainulaadse, väga imposantse hoonega, kus näeme puiduvaldkonnas ehitamise viimast sõna,“ kommenteeris Emajõe büroohoone lahendust Erik Konze Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidust.
Mitmekihilise konstruktsiooniga välisseinaelementide kandekarkassiks on 45 x 195 mm C24 tugevusklassiga postid. Fassaadi-paneelid on omavahel ühendatud puidukruvidega ja puitelemendid on vahelaega ühendatud nurgikutega ja kiilankrutega.
Trepikoja seina külge on fassaadipaneelid kinnitatud erinurgikutega, mille maksimaalne vahekaugus horisontaalsuunas on 1,8 meetrit ja vertikaalsuunas 3,1 meetrit. Hoones on üüritavat pinda kokku 6129 m², selle brutopind on 9059 m².
- Arhitekt: Allianss Arhitektid OÜ
- Ehitajad: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ning Ehitustrust AS
Saunamaja Käärikul
Otepääle Käärikule on kerkinud saunamaja, mis täiendab vana talukompleksi: ümbritsevale loodusele avatud lakoonilise hoone sokkel ja alusplaat on paigutatud koolvaiadele ning ehitatud monteeritavatest betoonelementidest, seinad ja katuslagi aga ristkihtpuidust.
Mugavast saunamajast leiab kõik, mis peatumiseks vaja: siin on saun, avar kaminaruum, miniköök ja magamistuba. Hoone on heaks näiteks sellest, kuidas õnnestunult ühendada betoon- ja puit-
arhitekuuri. Hoone valmis septembrikuus.
- Arhitektuur: Raul Kalvo, Madis Liplap
- Sisearhitektuur: Madis Liplap
- Ehitaja: Uniro Grupp OÜ