Eesti suurim avalik puitehitis Narvas

Vastvalminud hoone kandideerib ka aasta puitehitise tiitlile: hoone majutuskorruste fassaad on kaetud 2600 m² puitvoodriga ja korruste ehitamiseks kasutati kokku 727 Eestis toodetud ristkihtpuitelementi netomahuga 2113 m³, mis teeb sellest hoonest suurima avaliku puitehitise Eestis. Õnnestunud hoonet tutvustab arhitekt Mihkel Meriste Kolm Pluss Üks OÜ-st.

Milline oli teile antud lähteülesanne ja ajaraam?

Võistlustöö kandvaks ideeks oli ühest küljest olemasolevasse keskkonda sobitumine ja teisest küljest uue konteksti loomine. Projekteerimise lähteülesandeks oli meie poolt koostatud arhitektuurikonkursi võidutöö. See küll projekteerimise algusfaasis vähesel määral täpsustus, aga üldpildis ja plaanilahenduse osas jäi arhitektuurilahendus oma põhimõtetelt samaks.

Arhitektuurikonkursi jaoks paberile pandud esimestest ideedest kuni hoone valmimiseni läks täpselt kolm aastat. Selles ajaraamis kulus erinevate projekteerimis-etappide peale kokku umbes poolteist aastat.

Palun kirjeldage hoone ruumiplaani?

Hoone koosneb avalikust spordikompleksist, poolavalikest seminariruumidest, tavainimesele suletud harjutus-, puhke- ja tööruumidest ning privaatsetest eluruumidest.

-1. korrusel asuvad põhiliselt suured harjutus- ja spordiruumid, nagu 8 rajaga 25 meetri pikkune ujumisbassein, matisaal, jõusaal ja neid teenindavad pesemisruumid. Lisaks leiab -1. korruselt hoone kõrvale maastiku alla peidetud parkla ja 25 meetri pikkuse lasketiir, mille ühes otsas on Eesti esimene 180° taktikalise laskmise ala.

Esimesel korrusel asuvad fuajeed, õppeklassid ja töö- ning puhkeruumid. Privaatsed majutusruumid koos sealsetele elanikele mõeldud ühiste köök-elutubadega hoone keskses aatriumis asuvad õppekeskuse kohal teisel, kolmandal ja neljandal korrusel.

Kuidas jõudsite lõpuks teostunud projektini?

Ehitushanke jaoks valmis projektini tuli jõuda võrdlemisi kiiresti ja tihedas ajaraamis otsuseid vastu võttes. Pärast ehitushanget jätkus tööprojekt ja autori järelevalve teostamine sama tempoga, aga seal oli suurem raskuspunkt juba ehituse peatöövõtja kanda.

Kas teil tuli teha algselt planeerituga võrreldes ka muudatusi?

Kõige suurem muudatus järgnes kohe pärast arhitektuurikonkurssi, kui võistluseaegse nelja rajaga basseini asemel tuli hoone alla ära mahutada kaheksa rajaga bassein. Laiem bassein tingis küll muudatusi alumistel korrustel, aga ülemised majutuskorrused jäid põhimõttelt samaks.

Rohkem mõjutas see muudatus hoone basseiniosa konstruktsioone ja lisas põnevust konstruktsiooniinseneride tööle. Tulemus ise on jällegi seda väärt ja omamoodi ainulaadne.

Millised olid suuremad väljakutsed?

Kohe pärast arhitektuurikonkursi võitu ja projekteerimisega alustamist oli selge, et kõige suuremaks väljakutseks saab puitkonstruktsioonidega hoone juures tuleohutusnõuete tagamine. Seadustest ja normidest on võimalik välja lugeda palju erinevaid ja vahel ka vastandlikke nõudeid. Kui ühel hetkel teemaga väga süvitsi minna, selgub tõsiasi, et mõnele olulisemale küsimusele ei olegi vastust või pole nõudeid määratud.

Põhimõtteliselt olime me projekteerimise algfaasis olukorras, kus hoone kasutusviisi ja mahu juures ei olnud kehtiva seadusandluse järgi puitkonstruktsioonide kasutamine võimalik.

Kuidas sujus koostöö ehitajaga?

Kuna tellija (esindaja Peeter Tambu) ja omanikujärelevalve (IB Telora OÜ) suunasid pärast ehituse peatöövõtja (Nordecon AS) liitumist projektiga oskuslikult kogu meeskonna ühele lainele, siis ei läinud väga pikalt, kuni tekkis vastastikune mõistmine ja usaldus projekteerijate ning ehitaja vahel. Kõik osapooled tegutsesid enda ülesannetes ühise eesmärgi nimel ning koostöö, mis puudutas otseselt meie ning ehitaja vahelist suhtlust, sujus parimal võimalikul moel.

Milliste lahendustega hoone juures olete ise eriti rahul, mida tahate esile tõsta?

Enim rahul oleme sellega, et esialgne võistlusetööna esitatud lahendus õnnestus päriselt realiseerida ja et nii hoone arhitektuuriline kontseptsioon kui ka konstruktsiooni idee ka valmisehitatuna on toimivad.

Hea teada

• Asukoht: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühise õppe- ja majutushoone asukohaks on P. Kerese 14, Narva
• Arhitektid: 3+1 arhitektid; T43 Sisearhitektid
• Maastikuarhitektuur: TajuRuum; Konstruktsioon: Arro & Agasild Inseneribüroo
• Peatöövõtja: Nordecon AS
• CLT-puitkonstruktsioon: Peetri Puit OÜ
• Fassaad: Katevara OÜ
• Ruumid: majutusruumid 264-le elanikule ja ühiskasutuses puhkeruumid Sisekaitseakadeemia kadettidele ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele, õppeklassid ja lasketiir.
• Mahud: hoone kogupindala on 9707 m². Veerandit kogu hoonest (2360 m2) kasutab Tartu Ülikooli Narva kolledž oma üliõpilaste majutamiseks. Lisaks asub hoones spordikompleks koos ujulaga, mis avatakse 2021. aasta alguses ka linnarahvale kasutamiseks.
• Unikaalsus: ehituslikult on hoone peamiseks eripäraks kolm puidust majutuskorrust, mis teevad hoonest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Hoone esimene ja keldrikorrus on betoonist ning teine, kolmas ja neljas korrus puidust. Hoone fassaad on teostatud kogumahus puitkonstruktsioonile koos puidust kattelaudisega.
• Konstruktsioon: hoone ehitamisel on kasutatud 727 ristkihtliimpuidust konstruktsioonielementi kogumahuga 2113 m³. Tegemist on Eesti, aga võimalik, et ka Skandinaavia mastaabis suurima puitkonstruktsiooni osakaaluga hoonega.