Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) viis oma liikmesettevõtete hulgas läbi kaks küsitlust – aprillis ja septembris – , et saada ülevaade koroonakriisi mõjust projekteerimissektorile.
Küsitluse tulemusel võib esile tuua, et kriis avaldab projekteerimis- ja ehitussektorile pikaajalisemat mõju ning võrreldes näiteks turismisektoriga saabuvad probleemid viiteajaga.
„Kevadel oli EKEL-i sõnum riigile (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, kohalikud omavalitsused ning riigisektori tellijad RKAS, Maanteeamet), et ehitussektorit tuleb töös hoida, suurendades sektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ja sektori säilitamiseks vajalikke tugimeetmeid,” osutas liidu tegevjuht Kalle Karron. „Valitsuse kriisikomisjonile ning ministritele edastati koos ehitussektori teiste erialaliitudega arhitektuuri ja inseneeria valdkonna ettepanekud, et eriolukorras toime tulla ja kriisist kiiremini väljuda. Ettepanekuid tehti lepingute tähtaegade ja tingimuste ning maksupoliitika osas, samuti tehti ettepanekuid riigile kui tellijale.”
Kriisiaja alguse ettepanekud
Karroni sõnutsi on EKEL-i fookus hetkel sellel, et riigisektor hakkaks kõiki ehituskonsultatsiooniteenuseid hankima väärtuspõhiselt ja et ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid suurendataks, seda eeskätt uusi projekte käivitades.
EKEL-i liikmesettevõtete hulgas läbi viidud aprillikuises küsitluses uuriti ka liidu liikmetelt, mida nende hinnangul saaks ja peaks kujunenud olukorras ette võtma.
Toodi esile, et avaliku sektori projekteerimishankeid on vaja kiiresti läbi viia. Projekteeritud hooned ja rajatised ning suuremate projektide käivitamine annavad hiljem tööd ka ehitajatele. Leiti ka, et suures mahus vaid kortermajadele panustamine jääb ühekülgseks, sest see annab tööd vaid kitsale osale ehitussektorist.
„Tõsteti esile ka asjaolu, et lisaks varem plaanitutele on ka uued projekteerimishanked kriisiajal iseäranis olulised. Töötajate osalise tööajaga hoidmise toetamisest vaid kahe kuu vältel ei piisa, sest siis alles mured algavad,” osutas Karron. „Samuti soovitati kaaluda, kas kergendada väikeste ja keskmise suurusega projekteerimishangetel kvalifitseerimistingimusi. Seejuures peab aga pöörama tähelepanu kvaliteetsemate teenuste tellimisele ja mitte korraldama ainult hinnapõhiseid hankeid.”
Kokkuvõttes soovitati suurendada investeeringuid riiklikesse projektidesse. Ühtlasi sooviti selgust, milline osa majanduse toetamiseks mõeldud paketist läheb läbi riigi tellimuste ehitussektorisse.
„On selge, et riigi tellimustel on oluline roll kriisist välja tulekul,“ kommenteeris Karron. „Ühe võimalusena pakuti välja võimalus kaasata vajadusel erasektor projektide läbiviimisesse varasemates etappides olukorras, kui endal puuduvad ressursid.“
Kevadistel kriisikuudel, kui ebakindlus oli eriti suur, soovitati ka jagada riigihangetel arvete tasumine väiksemateks maksepostideks ja viia maksetähtajad lühemaks, maksimaalselt 10 päeva. Pärast eriolukorra lõppu pöördusid pilgud ka kodumajapidamistele, kelle kindlustunde taastamine on samuti majanduse tervise seisukohast oluline.
Septembris uus uuring
Septembrikuus läbi viidud korduvas uuringus paluti taaskord ettepanekuid, mida peaks riik tegema sügisperioodil projekteerimis- ja ehitussektori toetamiseks. Mõtted olid paljuski sarnased ehk valupunktide osas ei olnud saabunud kindlustunnet. Peamiste ettepanekutena toodi esile, et riik peaks korraldama hankeid kavandatust suuremas mahus ning andma uute objektide projekteerimishanked töösse. Samuti korraldama kõik selleks ja ka tulevaks aastaks mõeldud plaanipärased hanked nii, et eeldatav prognooshind ei väheneks. Seega peeti oluliseks eeskätt töömahu säilitamist sektoris. Investeeringute plaani otsustamisega on seejuures kiire, sest projekteerimine võtab aega. „Tehti ka ettepanek, et tuleb leida lisavahendeid KOV-idele ja muudele riiklikele asutustele, kel on võimekus läbi viia sektori hankeid,” osutab Karron.
Olulise aspektina tõsteti esile ka seda, et riigil on vaja tegeleda väärtuspõhiste hangetega, et nende kasutamine ehituskonsultatsiooniteenuse hankimisel muutuks tavapäraseks ja tõhusaks.
Küsitlus: Kuidas on Covid-19 põhjustatud eriolukord teie ettevõtet mõjutanud?
EKEL-i liikmed hindasid Covid-19 mõju projekteerimissektorile
Aprill 2020
- Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 41,2%
- Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 64,7%
- Maksete hilinemine on kasvav probleem 35,3%
- Ettevõte on saatnud või plaanib saata töötajaid ajutisele puhkusele (tasustatud ja tasustamata) 23,6%
- Ettevõte on koondanud või plaanib töötajaid koondada 11,8%
- Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8%
September 2020
- Ettevõte on kaotanud või on kaotamas projekte 29,4%
- Uued tellimused on vähenenud või on näha nende vähenemist 82,4%
- Maksete hilinemine on kasvav probleem 29,4%
- Ettevõte on saatnud töötajaid ajutisele puhkusele 11,8%
- Ettevõte on koondanud töötajaid 17,6%
- Ettevõte on pidanud kasutama riiklikke koroonakriisi-toetusi 17,6%
- Seni pole veel mõjutanud, kuid tuleviku osas on ebakindlus 11,8%
