Aasta ehitusinseneri Laur Lõvi sümpaatia kuulub puit- ja liimpuitkonstruktsioonidele. Puiduga on seotud tema silmapaistvamad tööd ja konkurssidel võidetud auhinnad. Parimad ajad on ees, sest ehitusmaterjalina hinnatakse puitu üha enam.
Aasta ehitusinsener 2020 konkursi nominente ja kandidaate vaata EhitusESTis siin.
Laur Lõvile on alati huvi pakkunud suursugused ehitised ja võimalus olla üks hammasratas protsessis, mis maailma meie ümber kujundab. Juba see tõdemus pani teda vaatama ehitusinseneri eriala poole. Suurimaks mõjutajaks peab ta aga vanaisa, kes oli samuti ehitusinsener. „Tema oskas kõiksugu päris maailma probleeme lahendada ainult oma mõistuse ja sobiva jõuõla pikkuse abil,“ imetleb Lõvi esivanema tarkust. See mõjutus oligi ülikooli astumise hetkel valikute tegemisel argument: ehitusinseneri ala tagab üle keskmise äraelamise ning oskused ja teadmised, millest on reaalses maailmas kasu, selgitab Lõvi. „Kui tänapäeval on populaarsed
life-hack’id, enesetäiendus ja näiliste raskuste ületamine, siis inseneri elukutse on nende distsipliinide kõrgeim tase,“ lisab ta.
Lõvi esimene töökogemus ehitusinsenerina jääb tänasest päevast vaadatuna 13 aasta taha. Praktilisus on ka üks põhjus, miks enamus sellest ajast on möödunud puit- ja liimpuitkonstruktsioonidega tegeledes. Lõvi ütleb, et talle meeldib puidust projekteerida, kuna oskab sellest materjalist ka päris elus midagi oma kätega luua. Materjalina on puidul tema ütlusel rohkem omadusi, kui vaid tugevus ning omakaal. Lõvi toob võrdluseks raudbetooni ja terase, mis jäävad puidu kõrval tema jaoks kaugeks. Need on Lõvi jaoks niivõrd kauged materjalid, et võimalusel suunab ta terase ja raudbetooniga seotud väljakutsed tavaliselt koostööpartnerile. Puidust saab aga Lõvi ütlusel väga lihtsate vahenditega luua väga erilisi lahendusi – istepink või eramu, karkass või fermid, toob Lõvi näite.
Puiduga seotud väljakutsed otsa ei saa
Armastus puidu vastu ei tähenda siiski, et ta kõik pakutavad tööd alati vastu võtab või mõnele puitehitisega seotud väljakutsele ei tuleks alla vanduda. „Vastan päringutele tihti ka tööst ära öeldes,“ ütleb mees. Tema ütlusel on kliendile vastuvõetavas tasu- ja ajaraamistikus paljud tööd kahjuks teostamatud. Aastaid tagasi prooviti jõudu ka ühe liimpuidust kergliiklussillaga Rootsis. Kuigi Eesti tasemel oli vajalik kogemus olemas, siis Rootsi bürokraatia jäi tol korral alistamatuks, meenutab Lõvi oma senise karjääri ühte keerulisemat väljakutset.
Ristkihtpuit ja sellest loodud hooned on sümpaatsed
Ligikaudu kümme aastat tagasi tutvus Laur Lõvi esmakordselt ristkihtpuiduga. Materjali ja sellest loodavate hoonete suhtes tekkis tal kohe suur sümpaatia. Tänaseks on mõned projektid ristkihtpuidust Eestis ka realiseerunud ja eriti tähelepanuväärne on olnud tänavune aasta. Ristkihtpuit on kasutusel tänavuse aasta puitehitise tiitli pälvinud Saue vallamaja hoones ning samuti tänavu valminud RMK Tartu büroohoones. Neist viimast peab Lõvi oma senise karjääri üheks suurimaks õnnestumiseks. Lõvi räägib, et koos arhitektidega õnnestus RMK Tartu büroo jaoks luua ratsionaalse ja lihtsa mahuga hoone. Ristkihtpuidu (CLT) jaoks oli hoone aga mugavate sillete ja gabariitidega. „Saavutasime erakordse ja silmapaistva lõpptulemuse, millel on märgiline tähtsus Eesti puitehitiste seas,“ on Lõvi kindel.
Oma karjääri teiseks suurimaks õnnestumiseks peab Lõvi eelmisel aastal valminud Saku spordihoone liimpuidust ferme. Seal sai ta rakendada Tondiraba jäähalli fermide projekteerimisest saadud spetsiifilisi teadmisi ning toonaseid ideid veelgi täiendada. Lõpptulemusena jõudis ta varasemaga võrreldes märksa ökonoomsema lahenduseni, mis jäi ka visuaalselt puhtam ja ilusam.
Lõvi on rahul, et paljud tema projekteeritud puitehitised on pälvinud märkimist aasta puitehitise konkursil. Ta on rahulolev, et teda, järjepidevalt kaasatakse väljapaistvate puitehitiste projekteerimisse. Ka seda saab tema ütlusel juba tunnustuseks pidada.
Uus CLT-liin kasvatab jõudsalt tootmismahtu
Tulevik paistab puitehitiste jaoks olevat jätkuvalt paljulubav. Lõvi väitel on ristkihtpuidule ja teistele nüüdseks juba igapäevasemaks muutunud puit- ja liimpuitkonstruktsioonidele võimalik leida kandev roll enamuste hoonete juures. Lõvi möönab, et puit on ehitusmaterjalina hetkel veel selgelt alakasutatud, kuid loodab, et puidu roll aina kasvab. Lootust süvendab ka Peetri Puidu tehases avatud uus CLT-liin, millega kasvab märkimisväärselt CLT tootmismaht. Lõvi hinnangul võiks uus tootmisliin ristkihtpuidu kasutamises tänavu saavutatut aidata järgmistel aastatel aina ületada.
Lõvi ise soovib tulevikus teha hooneid, millel on selge tulevikku suunatud lisaväärtus. „Ühe projektiga võiks lahendada rohkem probleeme, kui ainult ühe ettevõtte tootmishoone vajadus või ühe pere vajadus ainulaadse maja järele,“ leiab ta. Loodav peab kõnetama rohkemaga, kui ainult ilusa fassaadimaterjali või õnnestunud plaanilahendusega, paneb tänavune aasta ehitusinsener paika nõudmised tuleviku parimatele töödele.
ÜKS KÜSIMUS
Kas ettekujutus ehitusinseneri tööst ja tegelikkus on sobinud või on täna töös asju, mis häirivad?
Laur Lõvi, ehitusinsener
Tähtis on olla suhtumisega, et tegelikkust tuleb kujundada ettekujutuste järgi, mitte vastupidi. Kui välismaailm ei võimalda niimoodi tegutseda, siis tasub tingimusi muuta. Enesekriitika on muidugi oluline ja tuleb aru saada, kas ettekujutus on realiseerimist väärt. Loomulikult me ei saa mööda standarditest ja normidest, kuid seda enam on oluline maksimaalselt maha suruda või hoopis ignoreerida erialakaugete inimeste üritusi muuta inseneri eriala. Viimasel ajal on üllatavalt palju detailidesse takerdumist, nägemata suurt pilti. Võimalik, et inimesed ei hooma enam suurt pilti ja loodetakse palju programmide võimekusele tuhanded pisiprobleemid lahendada.
Laur Lõvi olulisemad tööd
- Kubija hotelli juurdeehitus, unespaa
- Tondiraba jäähalli liimpuitfermid
- Lõunakeskuse 10. etapi liimpuitkonstruktsioonid
- Viimsi riigigümnaasiumi ristkihtpuitkonstruktsioonid Kohtla-Järve spordikeskuse liimpuitkonstruktsioonid
- Sangaste tõllakuuri rekonstruktsioon, puiduosa
- Saue vallamaja
- Saku spordihoone, fermid
- RMK büroo- ja abihoone Tartus
- Hiiumaa spordihoone
- Saaremaa gümnaasium