Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.
Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,1 miljardi ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 936 miljoni euro eest. Võrreldes 2019. aastaga ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht möödunud aastal pärast neli aastat kestnud kasvu. „Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu kahanemine. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete maht vähenes aastaga ligi kolmandiku ja nende osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, aasta varem 8%,“ täpsustas Sinisaar.
Alates 2012. aastast on kasvanud uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa (61%) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korterelamu ning enim valmis kolme- ja neljatoalisi eluruume. Uute eluruumide pind oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur. Varasemate aastatega sarnaselt asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Nõudlus uute eluruumide järele püsib endiselt. Möödunud aastal väljastati ehitusluba 8833 eluruumi ehitamiseks ja eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 1352 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,9 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2019. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ehitusettevõtted ehitasid 2020. aasta neljandas kvartalis 820 miljoni euro eest, mida oli 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6% vähem. Hooneid ehitati 3% ja rajatisi 13% vähem.