Pärast neli aastat kestnud kasvu ehitusmaht möödunud aastal vähenes, ent ehitusmahtude langus osutus prognoositust väiksemaks.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal kokku 3 miljardi euro eest, mida oli kokkuvõttes 6% vähem kui 2019. aastal. Kohalikul turul langesid ehitusmahud aastatagusega võrreldes 3%. Nii kohalikul turul kui ka välisriikides mõjutas langust enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Võrreldes 2019. aastaga langesid mahud hoonete ehituses 7% ja rajatiste ehituses 5%. Välismaal tegutsevate ettevõtete ehitusmahud vähenesid aastaga ligi kolmandiku, moodustades kogu ehitusmahust 6%.
Vaatamata koroonaviirusest tingitud majanduslangusele on nõudlus uute eluruumide järele 2020. aastal siiski püsinud. Kui veel eelmise aasta varasuvel ennustati sektori hangumist ja eratellimuste osakaalu järsku langust, siis sügiseks hakkas nõudlus uute eluruumide järele taastuma ja mitmed kevadel külmutatud arendusprojektid avati taas.
Nõudluse püsimist nii eluruumide kui mitteeluhoonete järele kinnitab ka ehituslubade väljastamise statistika: 2020. aastal väljastati mitteeluhoonete ehitamiseks kokku ehituslubasid 1,312 miljonile m²-le, mis on koguni 38% võrra rohkem kui 2019. aastal. Eluhoonete ehitamiseks väljastati ehituslubasid 747,9 tuhandele m²-le ehk 7,6% rohkem kui 2019. aastal.
Vaatamata ehituslubade positiivsele statistikale, on ka 2021. aastat suure tõenäosusega ees ootamas ehitusmahtude langus ja karta on, et ehitusmahud vähenevad rohkem kui 2020.
Üheks indikaatoriks on kindlasti ehitusmaterjalide müük, mis vähenes juba 2020 kokkuvõttes ligikaudu 10% ja tendents on jätkumas, mistõttu sama suur või isegi suurem langus võib ehitussektorit ees oodata käesoleval aastal. Stabiilsem saab olema olukord ehk rajatiste ehituse segmendis, kus olulisemaks tellijaks on riik.
Pakun, et selle aasta peamisteks märksõnadeks ehitusektorile saavad olema:
- Majanduskliima üleüldine halvenemine Eestis, mis võib taas kaasa tuua nõudluse järsu kahanemise erasektoris.
- Seoses majanduse järkjärgulise sulgemisega kaasnev töötuse suur kasv, mis pingestab ka ehitussektoris tööturgu.
- Konkurentsi oluline tihenemine, kuna lisaks ehitusmahtude vähenemisega kohalikul turul on veelgi rohkem (ligi kolmandiku) kukkunud välisriikides tegutsevate ehitusettevõtete käive, mis omakorda survestab konkurentsi kohalikul turul.
- Üha tihenevast konkurentsist tingitud hinnasurve mis põhjustab ehitushindade languse.
Kui suur saab ehitussektori ja kogu majanduse aastane langus kokku olema, sõltub suurel määral järgmistest asjaoludest:
- Kas ja kui kiiresti suudetakse pandeemia levikule piir panna ning kas ja kui, siis millised täiendavad piirangud on riik sunnitud majandusele kehtestama?
- Kui kiiresti, milliseid tugimeetmeid ja millises ulatuses riik vajadusel on valmis rakendama?
- Kui kiiresti taastub Eesti majandus ja ehitussektoris nõudlus pärast pandeemia seljatamist?
- Millist mõju avaldavad Eesti majandusele pensioni teisest sambast väljujate investeerimisotsused?
- Igal juhul on Eesti ehitussektorit ees ootamas keeruline ja väljakutseterohke aasta. Usun, et parema positsiooni selles säilitavad need ehitusettevõtted, kes on edukad riigihangetel ja kellel on oma arendusprojektid.