Osana Vanasadama arendusplaanist „Masterplaan 2030+” aitab Admiralisild muuta pealinna esindusvärava kasutajasõbralikumaks ning kogu sadama-ala atraktiivsemaks.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul kujuneb vanasadama sild ka üheks uueneva vanasadama ja kogu sadamapiirkonna maamärgiks.
Rahvusvaheline ideekonkurss
Aastal 2017 toimus rahvusvaheline ideekonkurss leidmaks lahendust Admiraliteedibasseini viiva kanali kergliiklussillale. Selle võitis SIA Witteveen+Bos Latvia kanalit ääristavatele kaidele toetuva kahe tõstetava poolega silla kavandiga. Võidutöö põhjal töötati välja põhiprojekt, kuid lahendus osutus ehitusmaksumuselt liiga kalliks, muuhulgas olemasolevatele kaidele kaldasammaste rajamise keerukuse tõttu. Läbirääkimiste tulemusel muudeti kavandit ja asendati kaks tõstetavat sillapoolt ühe pööratava elemendiga, mis toetub keset kanalit paiknevale kesksambale. Arhitektuurselt voolava välisilmega silla kesksamba sees paiknebki nüüd viiemeetrise läbimõõduga kuullaagritel silda kandev pööderõngas koos elektrimootoriga.
2020. aastal uue põhiprojekti alusel korraldatud ehitushanke võitis KMG Inseneriehituse AS, kes valis tööprojekti koostajaks osaühingu Estkonsult.
Tööprojekti koostajal tuli muuhulgas kavandada enam kui 100 tonni kaaluva pööratava silla jaotamine tootmise ja transpordi jaoks sobivateks osadeks koos ühendussõlmede lahendustega.
Koostöös ehitaja ja teraskonstruktsioonide tootjaga (Sia TTS – Transportation Technology Systems) leiti, et optimaalseim on jagada pööratav sillaosa kolmeks eraldi transporditavaks elemendiks – sildetalad, vastukaal ja nende vaheline keskosa, ning ühendada need eelpingestatud poltliidetega.
Tulenevalt sillakonstruktsiooni osadeks jagamisest ja poltliidetest tuli keskmine terasosa täielikult ümber projekteerida. Põhiprojektis planeeritud lahenduse asemel, kus arhitektuurse väliskesta sees paiknesid kandeelementidena topelt-T talad, kasutati silde ja vastukaalu liitesõlmes ära kogu väliskesta kõrgus, millega suurendati sisejõudude õlga ja vähendati poltidele mõjuvat tõmmet. Vaid kõige väiksema raadiusega painutatud osas on sõlme katteplaadid kandeskeemis mitteosalevad. Poltliiteid tuli muuhulgas kontrollida nii postile mõjuvast tuulekoormusest kui ka silla avamis- ja sulgemistsüklitest tingitud väsimusele, arvestades sillale ette nähtud 100-aastast kasutusaega.
Väljakutsed ületati
Admiralisilla projekt tõi kokku ehitus- ja mehaanikainsenerid ning tavapäraselt masinaid ehitavad suuremõõtmeliste teraskonstruktsioonide tootjad. Lisaks erinevale arusaamale saavutatavatest tolerantsidest oli keerukaks ka infomudelite kasutamine: eri valdkondade projekteerimistarkvara ning failiformaadid on erinevad, mis muudab infomudelite kasutamise keerukaks.
Siiski leiti lahendus, kus arhitekti kolmemõõtmelise AutoCADi mudeli, ehituskonstruktsioonide projekteerija kasutatud Reviti ning teraseelementide projekteerija SolidWorksi vahel vahetati kõiki andmeid täielikult digitaalselt – nii ei olnud tööprojekti koostajal vajalik vormistada silla ligikaudu 2200-st teraslehest koosnevaid kujujooniseid, vaid kogu projekteeritud sild anti tootejooniste tegemiseks üle mudelina. Pärast ehituse valmimist anti tellijale üle ka rajatise täielik IFC-formaadis infomudel.
Admiralisild
- Peaprojekteerija: Estkonsult OÜ
- Arhitektuur: Plein06, põhiprojekti koostaja: SIA Witteveen+Bos Latvia
- Tellija: Tallinna Sadam AS
- Ehitaja: KMG Inseneriehituse AS,
- projektijuht Janno Oja
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkursil “Parim ehitusprojekt – rajatis 2021” nominendid
Aaspere-Haljala 2 + 2 teelõik
- Peaprojekteerija: Selektor Projekt OÜ
- Tellija: Transpordiamet
- Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS (projektidirektor Tiit Joosti)
Eesti põhimaantee nr 1 ehk Tallinna-Narva maantee Aaspere-Haljala teelõiku on varem nimetatud pudelikaelaks – nüüd rajati maantee 81.–87. kilomeetri vahelisele teelõigule senise 1 + 1 maantee asemele mõlemas suunas kaherealine maantee ning 78.–81. kilomeetril rekonstrueeriti neljarealine teelõik. Ühtlasi ehitati välja Aaspere eritasandiline liiklussõlm ja kogujateed, mille kaudu pääseb kogu piirkonna liiklus riigimaanteele.
Senised Tallinna-Narva maantee juurdepääsuteed suleti ning põhimaantee ületamiseks rajati Vanamõisa viadukt ja Sauste jalgteetunnel.
Liiklejate ja ümberkaudsete elanike mugavuse ja turvalisuse tagamiseks ehitati müratõkkeseinad ja piirdeaiad, paigaldati liikluskorraldusvahendid ja viidi lõpule haljastustööd.
Maanteelõigu ehitus oli kahes plaanis väljakutsuv – lisaks kvaliteetsete ja tähtaegsete ehitustööde korraldamisele tuli ka ajutist liikluskorraldust igal ajahetkel parimal võimalikul moel lahendada.
Tallinna-Narva maantee Aaspere-Haljala teelõiku läbib 2019. aasta andmetel ööpäevas umbes 6600 autot ehk kuus ligikaudu 200 000 ja aastas ligikaudu 2,4 miljonit sõidukit. Valminud rajatised muudavad kõikide nende liiklemise turvalisemaks ja mugavamaks.
Nii tellija, ettevõtja kui ka projekteerija kinnitusel väärib Tiit Joosti juhitud objekt kõrgeimat hinnangut ehk „väga hea”.
Galerii fotod: Tiit Veermäe
Sillamäe rannapromenaad
- Peaprojekteerija: Selektor Projekt OÜ
- Arhitektuur: Arhitektuuribüroo Foon OÜ
- Tellija: Sillamäe Linnavalitsus
- Ehitaja: Nordecon AS, Kaurits OÜ
Ehitise teeb ainulaadseks objekti looduslik asukoht, mis paigutub mere ja merega paralleelselt kulgeva jõe vahele Sillamäe linnas.
Rannapromenaadi rajatud lõigu pikkus Mere pst kuni Veski tänavani on linnulennult ca 650 meetrit, mis on esimeseks etapiks suuremast plaanist ühendada perspektiivselt omavahel kavandatav reisisadam, jahi- ja paadisadam ning ühendada rannaäärne ala ühtseks tervikuks. Rannapromenaad koosneb mitmest trepistikust, mis viivad välja merepiirini, et tagada avatus ja ligipääs merele. Linnaga ühendab rannapromenaadi 4 jalgteesilda ja üks rippsild üle Sõtke oja: rekonstrueeriti Pruulikoja jalakäijate sild, projekteeriti Mere pst kergliiklussild, Majakovski ning Kajaka tänavate jalgteesillad ning mänguväljakuid ühendav Robinsoni rippsild.
Maastikuarhitektuurne rannapromenaadi põhilahendus koosneb kahest peamisest komponendist: sirgest kergliiklusteest ning selle ümber kulgevast looklevast jalgrajast, mis seob omavahel tervikuks promenaadi ääres paiknevad puhke- ja tegevuskohad.
Kaldakindlustuste tehnilised lahendused on Eestis unikaalsed. Need on lahendatud osaliselt betoonist astmetena, osaliselt raudkivist kaldpindadena, see tagab mugava juurdepääsu merele.
Projektiga kavandatud tugiseinad, trepistikud ja platvormid on mere poolselt küljelt piiritletud monteeritavatest raudbetoonelementidest tugiseina ja kivikindlustusega. Kokkuvõttes sai lähiajaloos kinnisest linnast avatud linn.
Galerii fotod: Olev Mihkelmaa
Loe lisaks: Parim hoone ehitusprojekt võitja: ambitsioonikas Rotermanni Ajamaja https://ehitusest.kutt.ee/uudis/2021/11/23/parim-hoone-ehitusprojekt-voitja-ambitsioonikas-rotermanni-ajamaja/
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja EhitusEST novembrinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti ehitusettevõteteni:
