Keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale kasutades vähendame kliimasoojenemist põhjustavat süsinikujalajälge, hoiame ära tarbetult tekkivaid jäätmeid ja loome tervislikku elukeskkonda. Tõeline tulevikumaterjal on nende eesmärkide osas kanep.
Ehitussektori jalajälg moodustab tänasest CO2 tekkest ca 40% ning valdkonnal on ilmselgelt vaja muutuda keskkonnasõbralikumaks. Tänapäevaste õhutihedamate hoonete sisekliimat aitab lisaks ventilatsioonisüsteemidele parandada õige materjalivalik. Pidevalt otsitakse uusi lahendusi ja võetakse uues kuues kasutusele vanu tuntud materjale, mis on erinevatel põhjustel vahepeal unustusehõlma vajunud. Üheks selliseks tooraineks on kanep, mille kasutamisele võib ennustada lähiajal hüppelist kasvu.
Tänasel päeval valmistatakse kanepist põhiliselt soojustusmaterjale. Ehituse üldpilti vaadates on selle kasutamine jäänud pigem marginaalseks, ent see olukord on muutumas. Rohelisema ehituse poole vaatavad arhitektid, sisekujundajad ja projekteerijad kasutavad täna olulise toormena puitu ja sellest valmistatud tooteid. Siinkohal on aga üks probleem, mida me sageli ei teadvusta: puiduvarude kasvatamine on väga aeganõudev. Ehituspuidu puhul, kus puidu raieküpsus on tänaseks niigi maksimaalselt alla toodud, on see okaspuidul ikkagi 80 aastat. Puidutööstus on kasvava nõudluse tuules aktiivselt meie tarvitamisvalmis puiduvarusid kahandamas, aga sellel on piirid ja juba täna näeme puidu olulist kallinemist.
Kiire kasv annab eelise
Kanep on kasutatav juba 70–120 päevase vegetatsioonitsükli lõpuks, olles kasvanud kuni 4 m kõrguseks. Intensiivse kasvuga kanep seob soomlaste mõõtmiste kohaselt aastas 12 tonni CO₂ ha kohta, samal ajal, kui männimetsa puhul on sama näitaja 4–8 tonni ha kohta (Jaan Miljan). Kanep ei kurna ka kasvupinnast, vaid hoopiski rikastab seda: tegu on taimega, mida on põllumajanduses kasulik kasvatada ka vahekultuurina teiste põllukultuuride vahepeal.
Lisaks positiivsele mõjule CO2 sidujana on kanepil kui ehitusmaterjalil seega oluline roll tervisliku sisekliima loomisel, kuna taimel on olemas looduslik kaitse mardikate ja hallitusseente vastu, neid pole vaja kahjurite vastu ja umbrohutõrjeks insektitsiidide ega pestitsiididega mürgitada. Hiljem säilitab mittetoksiline kanep need head omadused ka ehitusmaterjalina.
Tehnilise kanepi THC-sisaldus jääb alla 0,3%. Seega oleme leidnud ideaalse keskkonnasõbraliku materjali ehituse CO2 jalajälje vähendamiseks, ilma, et kuidagi teistpidi loodust kahjustaks.
Miks aga senini kanepit nii vähe kasutatakse? Siin on mitmeid põhjusi. Esiteks on kanepit olnud palju aastaid keelatud kasvatada, kanepipõllud on hävitatud ja seda kõike ülepaisutatud hirmust kanepi kui potentsiaalse narkootikumide tooraine vastu. Saksamaal on kanepit taas lubatud kasvatada aastast 1996 ja USA-s alles aastast 2014, misjärel selle kasvualune pind on järjest suurenenud. Ehituses kasutatava soojustusmaterjali toorainena on kanepit Põhja-Ameerikas hakatud kasutama alles 2018. aastast ja täna ennustatakse seal kanepist soojustusmaterjalidele kiiret kasvu.
Kanepivill ja hake hoiavad konstruktsiooni sooja
Kanepit kasutatakse ehituses põhiliselt kas hakkena või kiuna. Kiust valmistatakse kõrgekvaliteedilist kanepivilla, mis sobilik karkassi vaheliseks soojustuseks seintesse, lagedele, katustele.
Kanepivillal on ka hea soojusmahtuvus, mistõttu on seda hea kasutada katusekonstruktsioonides, et suvine päike ei kütaks näiteks katusealust liiga kuumaks. Kanepivilla utiliseerimisel ei teki keskkonnareostuse ohtu. Tegelikkuses on kanepivill ka korduskasutatav, seega omamoodi tulevikusoojustus, mis saadaval juba täna keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide müügikohtades.
Teine kanepi laiem kasutus ehituses on hakkena, seda põhiliselt lubikanepis ehk kanepibetoonis, kus kanepihake segatakse lubja ja lisaainetega. Selline materjal on kasutatav nii olemasolevate hoonete lisasoojustamiseks kui ka uute ökoloogiliste ehitiste puhul. Lubikanepit oleme SRIK-i poolt tutvustanud meie korraldatud Ökomässu festivalidel 5–6 aastat tagasi.
Kanepibetooni kasutatakse laialdaselt näiteks Prantsusmaal ja Belgias. Eestis on lubikanepi kasutamine seni olnud pigem eksperimentaalne, ökoehituse lahendustes, ja selle laiem levik on jäänud suuremate pindade puhul paigaldustehnoloogia puudumise taha.
Kogemust Eestis ökoehitajate ringkondades selle materjaliga on. Arvestades meil olemasolevate kivihoonete arvu, mis lisasoojustamist vajaksid, oleks kanepibetooni paigaldamiseks vajaliku tehnoloogia juurutamine meil tulevikus kindlasti perspektiivne.
Loe lisa: www.majatohter.ee; www.srik.ee
Hea teada
- Kanepisoojustuse kasutamisega ei kaasne naha ega hingamisteede ärritusi, mis kaasnevad paljude teiste materjalidega, seega on materjal hästi tarbijasõbralik ning meeldiv paigaldajale ning sobib ka allergikutele.
- Kanepist valmistatud soojustusel on lisaks väga head ehitusfüüsikalised omadused: hea sooja- ja heliisolatsioon.
- Kanep on ka hügroskoopne ehk seob niiskust ja annab seda hiljem ka kergesti ära. Sobiva niiskustasakaalu hoidmine siseruumides loomulikul teel on aga üks terve sisekliima tagatisi.
- Kanepivill on hästi difuusne ehk ei põhjusta konstruktsioonides niiskuslõkse. Materjali kapillaarsus aitab kõrgema niiskuskoormuse korral selle kastepunktis kiirelt hajutada, seega ei teki materjali märgumist, nagu võib juhtuda normaalniiskuses talvises kastepunktis mineraalvillades.
Meelespea kanepisoojustuse paigaldamisel
- Kanepisoojustus on parajaks lõigatav spetsiaalsete villalõikamisteradega (nugadega).
- Kuigi materjal on heade väljakuivamise omadustega, tuleb soojustusmaterjal hoiustada kuivana.
- Kasulikum on paigaldada mitu õhukesemat plaati ühe paksema asemel.
- Kanepivilla paigaldamisel ei ole kohustuslik kasutada hingamisteede ja naha kaitsevahendeid.
- Kanepivill on väga elastne ning rebenemiskindel, mis annab head võimalused villa ka korduvalt kasutada.
Artikkel ilmus “Eesti ehitab 2022” messiajakirjas. Vaata ajakirja siin:
