Uus Tallinna Balleti- ja Muusikakool MUBA ühendab endas Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli – 1. septembril saabub kõigi nende pika ajalooga koolide jaoks uus algus uues majas.
MUBA on kool, kus iga tuuba ja viiul saab oma kapi, kus balletiseelikuid ootavad seintele kinnitatud nagid ja mille koridorides on ootamas veekraanid, et iga laps end soovi korral värskendada saaks. Saalid, klassid, puhkealad ja salvestusstuudiod saavad veel viimast lihvi, sest peagi saabuvad nende nõudlikud kasutajad.
MUBA asukoht linna tuiksoonel, Pärnu maantee ja Liivalaia ristmiku vahetus läheduses, tõmbab hoonele möödujate pilgud. Välisfassaadil said arhitektide valikuks kontrastsed must ning hõbekuldne – aknaid ümbritsevad raamid on musta siidmati pinnaviimistlusega, raame rõhutavad valgusega metalselt helkivad hõbekuldsed vuugid.
„Õigupoolest on korrused nii kõrged, et hoone suuri mastaape on esimese hooga keeruline tajudagi,“ räägib arhitekt Hanna-Liisa Mõtus arhitektuuribüroost 3+1 Arhitektid / Kolm Pluss Üks OÜ.
Tüüplahendustest priiks
Eesti arhitektuuribüroo tegi arhitektuurikonkursi võidutöö autori Atelier Thomas Pucheriga koostööd juba eskiisi staadiumis, eelprojektist alates võeti projekteerimine üle.
„Olen MUBA hoonega seotud aastast 2017. Tegelikult on hoonet loodud suisa kaks korda – esimest korda siis, kui plaanis oli siia lisaks mahutada ka riigigümnaasium, teine kord siis, kui maja pidi ühendama muusikakeskkooli, Otsa-kooli ning balletikooli õpilased,“ räägib Hanna-Liisa Mõtus. „Praeguse hoone projekt sai paika ajavahemikus suvi 2018 kuni suvi 2019.”
23 875 ruutmeetrine koolimaja jaguneb nelja maapealse ja ühe maa-aluse korruse vahel. „Enamik avalikke funktsioone kandvaid ruume, nagu kontserdisaalid, auditooriumid, raamatukogu, kohvik ja ujula, aga ka suuremate pillidega muusikaõppeklassid, asuvad esimesel korrusel,“ räägib Hanna-Liisa Mõtus.
Merko Ehitus Eesti projektijuht Taavi Lipp tunnistab, et MUBA valmimine ei olnud lihtsate killast töö: „Suur hulk erilahendusi ja -nõudeid, kesklinnas ehitamine, vähe ruumi ja pingeline ajagraafik,“ võtab ta tehtu kokku. „Ainuüksi maa-alusest garaažist vedasime välja 60 000 kantmeetrit pinnast, pinnavesi oli samas nii kõrge, et pumpamise saime lõpetada alles siis, kui hoonele kolmas korrus peale sai. Paika said enam kui 1200 seinapaneeli, enamus neist erinevate mõõtudega, lisaks üle 22 000 m2 vahelaepaneeli. Aga kõik sai tehtud ja saame rahul olla.“
Töid pidi sättima ka materjalide tarnete järgi – kui vaja on 12 000 m2 parketti, ent see saabub 1000 m2 kaupa, on projektijuhil planeerimistöödega käed-jalad tegemist täis.
„Kokku käis ehitusobjektilt läbi hinnanguliselt 1500 inimest, kiirematel aegadel töötasid korraga 250 inimest ja kuna monteeritava osa maht oli väga suur, töötati vahepeal suisa kahes vahetuses, kella kolmeni öösel. Kiiremal ajal oli objektil korraga töötamas neli tornkraanat, lisaks autokraanad.“ Objektil igapäevase juhtimisega tegeles tellija meeskonnas 4 inimest, omanikujärelevalve meeskonnas 4 inimest, peatöövõtja meeskonnas 14 inimest, lisaks igaühel oma toetav meeskond,“ meenutab Taavi Lipp.
Heliseva maja vaikuse aed
Õppeklassid avanevad kooli sisehoovi, mis kannab nime Vaikuse aed – see on paik mõtiskluseks ja puhkepausiks, kus kasvavad pihlakad ning taimede vahele peituvad puidust istumisringi pingid on paigutatud nõnda, et suurimal neist saab koos istuda ja õppida terve klass. „Taimed on siia valitud metsa alustaimestiku hulgast, need ei vaja palju hooldust,“ teab Hanna-Liisa Mõtus.
Aeda avanevad ka välistreppidega ühendatud ja peagi rohelusse mattuvad istumisterrassid.
Avalike ruumide sisearhitektuurne lahendus on pidulikum – otsekui sissejuhatus kontserdimajja. Õppeklasside alasse on toodud ka värvi rohekas-sinakate toonivariatsioonide näol, mis varieeruvad samblarohelisest mündikarva sinakani. Iga korrus on saanud oma tunnustooni, erinevad tsoonid seob aga tervikuks läbi korruste kõrguv trepiaatrium, mis markeerib ühtlasi kontserdisaalide paiknemist ja suubub igal korrusel terrassile avaneva puhkealani.
„Õppeklasside vahel on palju puhkenurki, mida kutsutakse Pausideks – muusikaklasside ees on Paus sisustatud sporditeemaliselt ronimisredelite ning võimlemispallidega, üldhariduse osas ootavad Pausis uudistajaid raamatud,“ räägib Hanna-Liisa Mõtus.
„Veidi eraldatum on baleriinide ala tantsusaalide, riietus- ja duširuumide ja venitusalaga, kus enne trenni sooja teha,“ teab ta. „Tantsusaale on kuus, neist kaks 200 m2 suurused ning 6,8 m kõrged, neli 120 m2 suurused.“
Pilt on, heli pole
Nagu muusikale ja balletile pühendunud koolile loomuomane, on klassiruumide ja nelja kontserdisaali lahendus põhjalikult läbimõeldud – eriline tähelepanu sai siinkohal suunatud akustikale ning heliisolatsioonile. Õpperuumid, saalid ja stuudio on ruum ruumis ülesehitusega. See tähendab, et seinad on 240–500 mm paksusest betoonist ja igasse ruumi on ehitatud kummipuksidega eraldatud betoonpõrand ning mitmekihilisest kipsplaadist seinad ja lagi, lisaks ruumiakustilised seinad ja laed. Vajaliku helipidavuse saavutamiseks on muusikaruumidel topeltuksed ja lüüskambrid. Ehitusakustiliselt isoleeritud on isegi aknapaled ja lülitite taga peituvad eraldi akustilised süvistoosid.
Kommunikatsioonid ei liigu ruumist ruumi, vaid kulgevad koridorides, et vältida heli kandumist ühest klassist teise. „Igasse ruumi on sisuliselt ehitatud teine tuba – elastselt seotud seinad, põrandad ja laed, et heli edasi ei kanduks,“ räägib Taavi Lipp.
Õigupoolest tundub esimese korruse klassist Pärnu maanteed ja möödavuravaid tramme vaadates, et midagi on nagu korrast ära. Pilt on, heli ei ole. Sedavõrd toimivad on helisummutus ja harjutades pole tänavamüra sisse kosta. „Pärnu maanteele avanevad aknad on sisuliselt kahest fassaadist kokku ehitatud – need aknad tootis AS Warmeco, kellele see oli ka esimene selline töö.“
Mõtuse sõnutsi võeti projekteerimisel aluseks, et mööduva tuletõrjeauto sireeni heli ei tohi õppetööd segada – selleks mõõdeti auto sireeni detsibellid alustuseks eraldi ära, ehitati valmis paar näidis-klassi ja kontrolliti, et projekteeritud ja ehitatud lahendused töötaks. Testmõõtmisel aparaadid sammumüra tuvastada ei suutnud.
Mõistagi on ruumiakustika fookuses ka kooli neljas kontserdisaalis, millest suurim, ringrõduga saal, mahutab 450 kuulajat. „Selle saali lava on sama suur kui Rahvusooper Estonias – muudetavad poodiumid on nii publikualal kui laval ning vajadusel saab saali kasutada erinevat pidi. Lavale on paigaldatud spetsiaalne vetruv balletipõrand. Saalide akustikat saab muuta nii ringkardinatega kui ka kõrgete puidust aksidega,“ ütleb Hanna-Liisa Mõtus.
Taavi Lipp toob esile suure saali talalahenduse: 30-meetrise silde ehitamine ei olnud lihtsate killast ülesanne. Suure saali seintala kõrgus on 5,7 m. Kuna ruumide on kõrged, siis ka monteeritavad seinaelemendid on suured. Tööprojekti koostades nägid projekteerijad kõvasti vaeva, et paneelid saaks projekteeritud selliste mõõtudega, et nad autosse mahuks ja tornkraana nad platsil ka õigesse kohta tõsta suudaks, ning tagatud oleks arhitektidele meeldiv paneelide jaotus,” räägib ta.
Puit, metall ja betoon
MUBA-sse sisenejat tervitab avar ja pidulikult mõjuv vaade – puiduga kaetud seinad, paekivi ja vildist akustilised paneelid, millesse peidetud valgustus. Hoone siseviimistluses on läbivalt kombineeritud puitu ja perforeeritud metalli, seda nii saalides, klassides kui ka helistuudios. „Industriaalparketi lippe on kogu kooli peale maha läinud umbes 9 miljonit,“ naerab Hanna-Liisa Mõtus. Täpiks i-l on oskuslikud valguslahendused, värvide kontrastimängud.
Eesmärk oli esile tuua väärikaid, ajatuid ja ehedaid materjale: nii on koridoride seintes betoon, põrandatel tammepuidust parkett ja paekivi. Seintele pööravatest lagedest moodustub omalaadne müts, kus saavad kokku akustiline puitkiudplaat ning hele kips.
Kinoõhtud õpilaskodus
Balleti- ja muusikaõpinguid on MUBA-s alustamas ja jätkamas lapsed, kes on kokku tulnud erinevatest Eesti paikadest, sestap on kooli osaks ka 74 kohaga õpilaskodu. Arvata on, et õpilaskodukohtadest võib jääda väheks, seda hoolimata asjaolust, et tegu on õpilase kohta ühe suurima ruutmeetrite arvuga kooliga – ent kuskilt peab alustama.
Õpilaskodu üldruume – söögiala ja puhkeruume – saavad kasutada kõik kooli õpilased. Puhkeruumi on plaanitud ka kinoala, kus hakkavad toimuma ühised filmiõhtud.
MUBA – hea teada
- Läänetiivas on lisaks saalidele ja auditooriumitele balleti harjutussaalid ja administratiivsed ruumid.
- Muusika erialaklassid asuvad kahes külgtiivas ning üldharidusklassid hoone idatiivas. Klasside vahel paiknevad koridori liigendavad puhkenurgad avanevad siseaeda.
- Lõunatiiva viimasel korrusel asuvad ühiselamu magamistoad.
- Maa-alusel korrusel on oma koha leidnud salvestusstuudio.
- Ujuvpõrandad on klassides ja saalides kummipuksidel.
- Ventilatsioonisüsteemid on niisutusega.
Objektil on kasutatud
- 20 830 kipsplaati
- 11 600 m² parketti
- 58 ventilatsioonisüsteemi
- 37 km küttetorustikku
- Muusikaklassides on 4 km ruumiakustilist kardinat
Tegijad
- Arhitektuur: Atelier Thomas Pucher ja 3+1 Arhitektid
- Sisearhitektuur: T43 sisearhitektid
- Maastikuarhitektuur: TajuRuum
- Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti
- Tellija: Riigi Kinnisvara AS ja Haridus- ja Teadusministeerium
- Omanikujärelevalve: Sweco Est OÜ
- Ehituslik maksumus:
- 35 701 762 eur + km
Suuremad ehituse töövõtjad
- Pinnasetööd – AS Temiir
- Betoonitööd – AS Merko Ehitus Eesti betoonitööde osakond
- Betoonelementide tootmine – AS E-Betoonelement
- Montaažitööd – OÜ Betoteam
- Ventilatsioonisüsteemide ehitaja – OÜ 1 Kelvin
- Tugevvoolu tööd – OÜ Digilux
- Avatäited – AS Warmeco
- Fassaadid – OÜ Erich Ehitus
- Möbleerimine – AS Kitman Thulema
- Sisemised seinapaneelid, viltpaneelid – OÜ Hektolan
- Katusetööd – OÜ Turmar Kate
- Konstruktiivse osa tööprojekt – AS PCC Projekt