Eesti Arhitektide Liitu ajendas terminitega tegelema ühest küljest valdkonna arengust tulenenud muutused — vajadus uute mõistete, terminite, rollide ja väljundite sõnastamise ning korrastamise järele, teisalt aga arhitektide endi ebatäpne ja kohati isegi vigane keelekasutus, mida enamik meist ise ei märkagi, rääkimata selle teadvustamisest (alati on ju nii räägitud).
Leian, et me ei peaks kaasa minema põhimõttega „nii nagu räägitakse, ongi õige”, vaid hoidma eesti keele puhtust, märkama ise vigu ja jooksvalt korrastama nii üld- kui ka erialakeelt.
Ühised arutelud
Konkreetsemalt läksid mõtted liikvele eelmises samateemalises artiklis viidatud Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuste kohtumisel ligi kaks aastat tagasi, kus Riho Oras tegi ettepaneku ühiselt üle vaadata erialane sõnavara. Kui siis lisandus ka terminitöö rahastamise võimalus Eesti Keele Instituudi poolt, sai idee konkreetse vormi ühise töörühma näol. Kuna tegutseme samas valdkonnas, siis on väga teretulnud, et teeme rohkem koostööd ja seeläbi mõistame üksteist paremini.
Ühiste arutelude käigus said paljud asjad sisuliselt läbi vaieldud ja selle tulemusel ka vormiliselt täpsemaks kirjutatud. Nii sai põhjalikult arutletud ehituse valdkonna alusmõistete üle, täpsustatud sellest tulenevalt ehituse üldtermineid, kogu ehitusprotsessi alates kavandamisest kuni hilisema korrashoiuni ning lõpuks otsitud vasteid inglise keeles.
Viimane polnud seejuures üldse kõige lihtsam ülesanne, sest erinevates riikides on kasutusel mõnevõrra erinevad terminid, samuti on ehitiste kavandamise protsessides erinevusi. Kuna aga tegutseme lisaks Eestile ka rahvusvaheliselt, siis on oluline teada ja tunda mõisteid sellel tegevusväljal.
Levinud terminid
Omaette bloki komisjoni töös moodustasid arhitektuuriterminid. Siin sai alustatud ideede faasist ja lõpetatud kõige uuemate terminitega arvutusliku arhitektuuri vallas.
Arhitektuuris kui loomevaldkonnas on ideede maailm äärmiselt oluline, sest ruumiloome algab ideede kontseptualiseerimisest. Alles seejärel tulevad mängu täpsemad juhised, võtavad ilmet plaanid ja kõik muu. Meile teadaolevalt ei ole seda faasi ruumiloomes varem ametlikult püütud defineerida ja ega seda tegelikult saagi liiga täpselt määratleda. Kuna aga neid termineid kasutatakse palju, siis püüdsime seda osa arhitektuurist oma töös käsitleda. Loodan, et ka inseneridel oli/on huvitav näha, kuidas arhitektuur sünnib ja millise arengu läbi teeb enne, kui jõuab ehitusinseneride lauale.
Määratluste ettepanekud
Arhitektuuri terminid järjestasime enam-vähem kronoloogiliselt — nii nagu need protsessi käigus ette tulevad. Nõnda kasvab ideede ja asukoha analüüsi skeemidest välja kavand, sageli läbi arhitektuurivõistluse, mis lähtub projekteerimisülesandest ja peab vastama projekteerimistingimustele, arvestama koha spetsiifikat ja kajastama tellija soovitud ruumiprogrammi, näitama joonistel mahulist liigendust, ruumijaotust, hoonesisest logistikat ja ruumide funktsionaalseid seoseid, fassaadilahendust, asendiplaanil hoone paigutust ja maastiku lahendust; lõpuks olema visualiseeritud, maketis või 3D-mudelis ruumiliselt üles ehitatud ning maketipiltide või 3D-vaadetena esitletud.
Eraldi väikese bloki moodustavad arvutusliku arhitektuuri terminid, mis on käibel olnud paarkümmend aastat, ent siiani aktiivses arengufaasis, nõnda et nende kohta ka ingliskeelses kirjanduses ei ole päris täpselt kokku lepitud ühesuguseid definitsioone.
Nõnda pakkusime omalt poolt koostöös EKA teaduritega välja määratlused, mis on avatud edaspidisteks täpsustusteks.
Sisseharjunud vead
Rääkides alguses mainitud vigasest keelekasutusest, viitan komisjoniliikmele Margit Mutsole, kes on juba aastaid kritiseerinud sõna „arhitektuurne” kasutamist. Näiteks väljend „arhitektuurne projekt” viitab keeleloogika järgi mingitele arhitektuuri omadustele projektis, mitte aga arhitektuuri käsitlevale projektile, nagu asja mõte on.
Analoogse probleemiga pistavad rinda ehitusinsenerid: näiteks „konstruktsiooniprojekti” asemel kasutatakse ikka veel sageli sõnapaari „konstruktiivne projekt”. Nõnda võiksime rääkida ka ebakonstruktiivsest projektist? Nii arhitektuurne kui konstruktiivne on eesti keeles omadussõnad, mitte aga valdkonda tähistavad nimisõnad. Need on aga argipäevases keelekasutuses niivõrd sisse harjunud, et ümberõppimine nõuab üksjagu selgitustööd ja harjutamist.
Oleks ju ilus mõte, kui me ka oma eriala sees ilusas emakeeles kõneleme ja kirjutame!
| Termin | Määratlus ehk definitsioon | Selgitused |
| arhitektuurikontseptsioon architectural concept | täpsele arhitektuurilahendusele eelnev üldistatud visioon või abstraktne mõte, millel võib, aga ei pruugi veel olla visuaalset väljendust | Võtta kasutusele senise termini “arhitektuurne kontseptsioon” asemel. |
| arhitektuuriidee architectural vision | täpsele arhitektuurilahendusele eelnev visualiseeritud kontseptsioon | Võtta kasutusele sõnaühendi “arhitektuurne idee” asemel. Kasutada kõikide teiste liitsõnade puhul sarnaselt, näiteks arhitektuurimõte, -uurimus, -nõue, -projekt, -lahendus, -joonis jne. (“arhitektuuriline” kui “arhitektuuri-” sünonüüm ei ole eriti kasutuses, aga mõnes kontekstis võib sobida, nt “arhitektuuriline liialdus”) |
| arhitektuuriskeem architectural scheme, diagram, schematic drawing | arhitektuuriidee skemaatiline joonis, mis aitab selgitada ruumiseoseid või tehnilisi lahendusi, aga ka seoseid muude valdkondade või abstraktsete mõistetega | Arhitektuuriskeem kirjeldab arhitektuurikontseptsiooni, selle vorm ja kujutamise viis on vaba. Võtta kasutusele sõnaühendi “arhitektuurne skeem” asemel. |
| arhitektuurivisand architectural sketch | vabas vormis arhitektuuriideed kirjeldav joonis või joonistus | Visand on oma detailsuses üldisem kui eskiisprojekt. |
| asukoha analüüs site analysis | tegevus, mille käigus analüüsitakse asukoha potentsiaali ja võimalusi lähtuvalt püstitatud eesmärgist | Protsessi käigus uuritakse koha geograafilisi, sotsiaalseid, ajaloolisi, klimaatilisi, ruumilisi jms omadusi ning sünteesitakse need visuaalseks ja tekstiliseks infoks. Analüüsi tulemus esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide ja selgitavate tekstidena. |
| ruumianalüüs spatial analysis | tegevus, mille käigus uuritakse ruumivajadusi ja -võimalusi; olemasoleva ehitise korral analüüsitakse ruumi vastavust kasutaja muutunud vajadustele ning võimalusi selle kohandamiseks | Esitatakse tavaliselt skeemide, piltide, diagrammide, eskiisjooniste, näitepiltide ja selgitavate tekstidena. Näiteks alustatakse kooliruumide ajakohastamisel sageli ruumianalüüsist, et kindlaks teha, kas olemasolevaid ruume on võimalik viia vastavusse muutunud õpikäsituse ja õpilaste arvuga või on otstarbekam ehitada uus hoone. |
| arhitektuuriidee kavand conceptual design documentation | peamiselt arhitektuurivõistlustel ja projekteerimishangetel kasutatav arhitektuuriidee kirjeldus, mis koosneb üldjuhul skeemidest, joonistest, 3D-vaadetest jms, ning mis peab vastama püstitatud lähteülesandele | Mõnikord nimetatakse seda ka eeleskiisiks. |
| arhitektuurivõistlus architecture competition, architectural design competition, design competition | võistlus, mille eesmärk on leida lähteülesandele vastav parim ideekavand | Kasutatakse ka võõrsõna “konkurss”, aga soovitatav on eelistada omasõna “võistlus”. Kommentaar: võistlusse võib olla kaasatud ka teiste erialade spetsialiste, kuid kõige olulisem on arhitektuuri-ideekavandi kvaliteet. |
| projekteerimisülesanne design task | tellija poolt projekteerijale esitatav ja koostöös projekteerijaga täpsustatav lähtematerjalide kogum, mis annab piisava täpsusega edasi tellija ootuse kavandatava ehitise osas | Projekteerimisülesanne sisaldab kogu olemasolevat alusinfot (ruumiprogramm, logistika kirjeldus, projekteerimistingimused, topogeodeetiline alusplaan, eelarve jms). |
| projekteerimistingimused design brief | pädeva asutuse, üldjuhul kohaliku omavalitsuse poolt esitatavad nõuded ja piirangud konkreetsesse asukohta kavandatavale ehitisele | Projekteerimistingimused antakse üldjuhul objektile, millele ei ole vaja koostada detailplaneeringut või mille kinnistu planeering on vananenud. |
| koha spetsiifika site specifics | asukoha eripära, mis tuleneb selle kultuurikeskkonnast, paiknemisest maal või linnas, ümbritsevatest ehitistest, maastikust, liikumisteedest jne | |
| kohaspetsiifiline site-specific | asukohapõhine ja asukoha eripäraga arvestav | |
| ruumiprogramm spatial requirements | tellija poolt antud ja koostöös projekteerijaga täpsustatav vajalike ruumide loetelu ja omavaheliste seoste kirjeldus | Sisaldab piisaval hulgal infot ja märkusi, mis on vajalikud hoone ruumijaotuse ja sisemise logistika kavandamiseks. |
| mahuline liigendamine massing | ehitise mahtude osadeks jaotamine ja nihutamine üksteise suhtes nii horisontaal- kui vertikaalsuunal | Liigendamine on vajalik üldjuhul suurte mahtude visuaalseks vähendamiseks, valgustingimuste parandamiseks, arhitektuuri mitmekesistamiseks, inimmõõtmelise ruumi loomiseks jne. |
| ruumijaotus spatial layout | siseruumide paigutus, kuju ja suurus ning ruumide omavahelised suhted kogu hoone ulatuses | Ruumijaotus antakse üldjuhul põhiplaanide ja lõigetena, täpsusaste sõltub töö staadiumist. |
| hoonesisene logistika building logistics | inimeste, aga ka loomade, kauba jms liikumine ning tegevus hoone piires | Liikumisteed esitatakse vajadusel eraldi skeemidena, näiteks evakuatsiooniteede selgitamiseks. |
| ruumide funktsionaalsed seosed functional connections (connectivity, circulation, access) | ruumide omavahelised seosed lähtuvalt ruumide otstarbest, kasutusviisist, ohutusest, ligipääsetavusest, lisaks ruumide ühis- ja ristkasutuse võimalused, omavaheline seotus, ühendavad käiguteed jms | Esitatakse vajadusel eraldi skeemidena. |
| asendiplaan site plan | kavandatava objekti kinnistu ja/või lähiümbruse plaanilahenduse joonis, sealhulgas hoonete paigutus, maastikukujundus, teed, platsid, kommunikatsioonid, valgustus, haljastus, väikevormid jne | Asendiplaani lahenduse võib esitada lisaks kahemõõtmelisele joonisele kolmemõõtmeliste joonistena, näiteks aksonomeetria või perspektiivvaatena. |
| fassaadilahendus façade design | hoone välisilme, sealhulgas välisseinte, akende, välisuste, -treppide, rõdude, katuste, karniiside, korstende jt välisdetailide kujundus ja tehniline lahendus, mille täpsusaste sõltub töö staadiumist | Fassaadilahendus antakse üldjuhul vaadete ja lõigetena. Mõnikord võib olla fassaad ka rajatisel, näiteks mälestusmärgil. |
| visualiseerimine visualisation | olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee kahe- või kolmemõõtmelisena kujutamine enamasti jooniste, perspektiivvaadete või vabakäejoonistustena | Ehitise projektis on visualiseerimise väljundid plaanid, lõiked ja muud joonised, 3D-visualiseeringud. |
| arhitektuurimakett scale model | olemasolevat või kavandatud ehitist, ruumi, detaili või mõnd muud objekti, aga ka näiteks arhitektuuriideed kirjeldav ruumiline kujutis, mis valmistatakse füüsilisest materjalist ning on enamasti vähendatud mõõtkavas | |
| arhitektuurimudel architectural model | digitaalne või füüsiline modelleeritud objekt olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist | Mudeli eesmärgiks võib olla uurida ja katsetada objekti teatud omadusi. |
| kolmemõõtmeline ehk 3D-mudel 3D model | digitaalne ruumiline mudel olemasolevast või kavandatud ehitisest, ruumist, detailist või mõnest muust objektist, aga ka näiteks arhitektuuriideest | 3D-mudeli edasitöötlemise üheks väljundiks on 3d vaated. |
| kolmemõõtmeline ehk 3D-vaade 3D view | olemasoleva või kavandatud ehitise, ruumi, detaili või mõne muu objekti, aga ka näiteks arhitektuuriidee ruumiline kujutis tasapinnal | 3D-vaade on enamasti perspektiivvaade või aksonomeetriline vaade. |
| arvutuslik arhitektuur computational architecture | arvutuslike meetoditega kavandatav arhitektuur | Siia hulka kuuluvad näiteks algoritmiline, parameetriline ja generatiivne arhitektuur. |
| algoritmiline arhitektuur algorithmic architecture | algoritmidel põhinev arvutuslik arhitektuur | |
| parameetriline arhitektuur parametric architecture | numbriliste parameetrite töötlusel sündiv arvutuslik arhitektuur | |
| generatiivne arhitektuur generative architecture | läbi andmeanalüüsi ja/või korduvprotsesside loodud arvutuslik arhitektuur |