Kuigi USAs kerkib klaasijäätmetest kergkillustikku tootvaid tehaseid kui seeni pärast vihma, pole Eestis see tehnoloogia veel kuigi tuntud. Kevadel alustas Green Gravels OÜ Järvakandis VitriCel kergkillustiku ehk teisisõnu klaasvahtkillustiku tootmist, väärt materjal läheb käiku nii taristuehitusprojektides, hoonete ehitamisel kui ka renoveerimisel.
Ettevõtte juhatuse liige Tanel Tammela rääkis, et tootmishoone rajati Järvakandisse koos klaasvahtkillustiku tootmiseks vajamineva sisseseadega: „Idee sai alguse sellest, et riigil oli probleem klaasijäätmetega. Tänu uuele tehasele võtame aastas ringlusesse umbes 11 000 tonni klaasi, esimeses etapis suudame toota kuni 60 000 m³ kergkillustikku.“ Green Gravelsi peamisteks toormepartneriteks on täna klaasitöötlejad, jäätmekäitlejad ja pakendiettevõtted.
Tammela kinnitusel on ettevõttel võimekus, et veelgi rohkem klaasijäätmeid uueks tooteks pöörata ja tootmismahtusid kahekordistada: „Võib öelda, et tegu on vaat et kõige rohelisema ehitusmaterjaliga üldse, sest toote CO2 -jalajälg on nii väike: maavarasid ei ole vaja kaevandada. Tehas on näide, kuidas avaliku ja erasektori koostöö viis kokkuvõttes suurepärase tulemuseni.“
Uuenduslikku vahtklaasist toodetud kergkillustikku on täna hinnatud üle 99% ringmajanduse tingimustele vastavaks. Heade tugevusomadustega jämedateralist taaskasutatud klaasist valmistatud ehitusmaterjali toodetakse klaasipulbrist ja lisaainetest, kuumutades neid tunnelahjus. Kergkillustiku sisestruktuur on kärgjas ja poorne, mis annab sellele kerge kaalu, suure tugevuse ja soojusisolatsioonivõime. Tootmisprotsess tagab, et tootes ei ole orgaanilisi aineid ja see on oma klassi ökoloogilisim.
Hetkel turustatakse klaasvahtkillustikku peamiselt Skandinaaviamaades, Eestis on toote tuntus alles lapsekingades, töö käib ka Läti suunal.
„Olemegi hetkel etapis, kus peame toodet koduturul alles tutvustama. Projektidesse ei ole klaasvahtkillustikku ühe võimaliku alternatiivina enamasti sisse kirjutatud. See on suund, millega teeme tööd,“ räägib ta. „Kui seda hakatakse erinevatesse projektidesse sisse projekteerima, jäävad meie koduturgudeks Eesti, Soome ja ilmselt ka Läti. Toode on kaalult kerge ning see on saadaval nii bigbag´ides kui ka puistena.“
Peamised turud Skandinaavias
Soome, Taani ja Rootsi turul on toode olnud kasutuses mitukümmend aastat, ka Inglismaal on klaasvahtkillustik populaarne, seda eriti vanade hoonete põrandate soojustamisel, mis eeldavad hingavat lahendust. „Väike osa meie toodetest läheb seega hetkel ka Suurbritanniasse,“ selgitab Tammela. „Taanis kasutati meie klaasvahtkillustikku trammitee rekonstrueerimisel: nii hoiti kokku raha, sest on vaja teha vähem väljakaevet, mis on teatavasti kulukas töö ja ka tagasitäidet peab vähem tegema. Toode on ideaalne kõikide ökoduktide ja viaduktide rajamisel, sest see on 7 korda kergem kui tavaline killustik, seega saab nii mõneski lõigus tublisti kokku hoida. Siin näeme potentsiaali ka Eestis näiteks uue trammitee rajamisel kasutatava materjalina.“ Kergkillustik kuulub Põhja-maade ökomärgisega toodete andmebaasi, olles üks kergemaid puiste-täitematerjale.
Lisaks lihtsale kasutamisele on ta sedavõrd kerge – ca 200 kg/m³, et seda mahub koormasse kuni seitse korda rohkem kui tavalist täitematerjali. VitriCel on tavapäraselt fraktsiooniga 5–60 mm, kuid õhemate täitekihtide tarbeks on ka 5–25 mm fraktsioon.
Energiahinnad nöörivad
Tammela sõnutsi on uue tehase käivitamine sujunud viperusteta ja ettevõte on suutnud tekitada ka mõistliku laoseisu. „Täna saame veidi valida, millal energia hind lubab juurde toota. Selge on see, et tänase gaasi hinnaga kaoks ära tootmise mõttekus ja ilmselt ka turg. Eks kõik tootjad on samas seisus,“ nendib Tammela. „Loodame, et energiaturg normaliseerub, hetkel meil on kaheks kuuks laovaru olemas, seega tänavuse ehitushooaja saame edukalt tehtud.“
Green Gravels OÜ Järva-kandi tehase enam kui 5,5 miljonit maksnud projekti maksumusest kaeti 3,9 miljonit Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Regionaal-arengu Fondi vahenditest.
Hea teada
Kergkillustiku kasutuskohad:
- pinnasele toetuvate põrandate soojustav ja ventileeriv täide
- vundamentide ja õuerajatiste ümbruse pinnassurvet vähendav, dreeniv ja soojustav (tagasi)täide
- vahelagede ja lamekatuse soojustav kergtäide
- külmakerke, vajumisvastane soojustus
- madala kandevõimega pinnastele rajatavate (raud)teede mulded
- sildade ja viaduktide pealesõitude, ökoduktide, tunnelite jne mulded
- tugiseinte ja sadamarajatiste täide
- soojustrasside ja torustike soojustus
Omadused:
- vähendab koormust tänu madalale mahumassile
- kannatab kõndimist tihendamata kujul
- tihendamisel hea kandevõime
- soojust/külma isoleeriv
- hea dreenija ja ventileerija
- A1-tuleklass, M1-emissiooniklass
- orgaanilise aine- ja väävlivaba
- kergkillustiku tükkidel on hulktahuka kuju, karedad murdpinnad ja tänu nende omavahelisele „iselukustumisele“ suur varikaldenurk – kuni 45°.