Energiakriis alles kogub hoogu. Proleemi on vaja ühiselt tunnistada ja süstemaatiliselt tegeleda algpõhjustega oma võimete ja võimaluste piires.
On teada, et ca 40% kogu energiatarbimisest toimub hoonetes. Ehk energiatarbimise vähendamiseks ei piisa, kui tegeleme vaid uute energiatõhusate hoonete kavandamisega. See ei vähenda tarbimist, vaid ainult aeglustab energiatarbimise kasvu kiirust. Senisest oluliselt rohkem tuleb pöörata tähelepanu olemasoleva hoonefondi energiatarbimise vähendamisele, teisisõnu olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamisele.
Viimastel nädalatel on meediasse paisatud mõtteid, millest nii mõnigi on pehmelt öeldes kummaline. Näiteks langetame ärihoonetes ruumitemperatuuri 18 kraadini. Selliste ettepanekute tegijad ei ole ilmselt kunagi sellise sisekliimaga ruumides mõttetööd teinud ja sestap nad ei tule selle pealegi, et efektiivseks mõttetööks on vajalik teatud sisekliima parameetrite tagamine. Oleks ju absurdne, kui energiakuludelt kokku hoides kaotame oluliselt suuremalt töötajate efektiivsuses. Samuti on läbi käinud mõtted, et langetame sooja tarbevee temperatuuri 40 kraadini. Ka sellisel juhul ei saa idee väljapakkujad aru, mis on nende toore idee kaugem mõju.
Energiakuludelt kokkuhoidu saab mõõta, arvutada, prognoosida väga lihtsalt ja ahvatlusele järgiandmine on inimlikult mõistetav. Kokkuhoid on näha kohe igakuisel energiaarvel. Ettevõtte konkurentsivõime kaotus ja töötajate efektiivsuse langus ilmneb aga viitajaga. Ja tihti on vastutajad erinevad inimesed.
Iga töö jaoks on vaja tagada optimaalne sisekliima, et oleks tagatud maksimaalne sooritus. Seejuures on oluline iga hoone puhul nõutavad sisekliima parameetrid fikseerida. On selge, et klassiruumis ei saa õppetööd läbi viia, kui eeskätt tegeldakse enda soojendamisega. Ka operatsiooni ei saa teha, kui arsti käed on külmavõetud ja skalpell näpus ei püsi jne. See ei tähenda, et energiakulude optimeerimisega ei peaks tegelema – vastupidi, iga asjatult raisatud energiaühik on asjatu kulu.
Energiakulude kokkuhoid hoonetes võiks toetuda kolmele olulisele sambale:
- Tarbimise vähendamine kohtades, kus see on tehniliselt võimalik
- Energiaallika valik ja sellest tulenev energiaühiku maksumus
- Teadlikkuse tõstmine kõikidel tasanditel
Tarbimise vähendamine jaguneb omakorda lihtsamatest investeeringuid mittenõudvatest tegevustest kuni mahukate kapitaliinvesteeringuid nõudvate lahendusteni. Lihtsaimad tegevused on näiteks hoonesse paigaldatud süsteemide töörežiimide ja muude oluliste parameetrite ajakohastamine ning veidi rohkem tähelepanu nõudvad teemad on juba lekete likvideerimine ja pisiremontide tegemine jne. Keerukamad teemad on investeeringuid nõudvad seadmete vahetused jne.
Energiaallikate vahetamine on kapitalimahukas ja on väga suur tõenäosus, et energiahinnad jäävad tulevikus suurtes piirdes kõikuma. Tänase päeva energiahinnad ei pruugi meile peegeldada täit tõde viie või kümne aasta vaates. Tõsiselt tasub kaaluda lahendust, kus hoonetes kombineeritakse erinevaid energiaallikaid ja neid kasutatakse vastavalt majanduslikule otstarbekusele. Vähegi suuremates hoonetes on kesksed automaatikasüsteemid, mis nüüd tasub üle vaadata ning vajadusel lisada asjakohast funktsionaalsust.
Näiteks hoone sisekliima tagamise süsteemide töörežiimide sidumine hoone tegeliku kasutamisega, sidudes ventilatsioonisüsteemide tööajad läbipääsusüsteemidest saadud infoga. Tänapäevane hooneautomaatika peaks suutma õppida hoone kasutajate käitumisrežiime ja selle pealt ennustama võimalikke tulevikustsenaariumeid jne. Börsihinnal põhinev süsteemide töö optimeerimine peaks olema täna juba hügieenitase.
Energiakulude optimeerimise protsess alaku algusest:
- On vaja aru saada, kuhu energia kulub, esialgu piisab 3–5 suuremast kulurühmast/tarbijast.
- Seejärel on vaja hinnata tehnilisi ja majanduslikke võimalusi tarbimise optimeerimiseks ja/või energiaallika vahetamiseks.
- Kui pilt on selge, tuleb teha otsuseid. Aktiivse ootamise ja riigipoolse toetuse taotlemine ei lahenda probleeme.
Et kinnisvaraomanikele ja halduritele abiks olla, andis Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ) välja kolmanda trüki raamatust „Hoonete energiatarve ja sisekliima“. Raamat on hästi kasutatav nii professionaalile kui asjaarmastajale.
