Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljakul olev peamaja läks kaheks aastaks kapitaalremonti. Selleks perioodiks otsis asutus asenduspinda, kus suuri näitusi korraldada. Kuna selliste ruumide valik Tallinnas on piiratud, jõuti elementidest paviljoni ideeni. 18. novembril avatigi Lasnamäel ajutine roosat värvi paviljon.
Tallinna Kunstihoone partner nii Vabaduse väljakul asuva ajaloolise peahoone täiemahulise rekonstrueerimise kui ka Kunstihoonele ajutise näitusepinna rajamise projektis on kinnisvara- ja juhtimisteenuste ettevõte WHAT IF.
WHAT IF-i arendusprojektide projektijuht Toomas Laumets on viimase aasta jooksul tegelenud mõlema projekti ettevalmistuse ja elluviimise juhtimisega. Küsisime, mis teeb Roosa maja projekti unikaalseks ja milline on elementmajade tulevik.
Kuidas jõuti Tallinna Kunstihoone puhul elementmaja lahenduseni?
Kunstihoone asendushoone elementlahenduseni viis eelkõige ajafaktor. Elementmaja projekteerimisele kuluv aeg on tunduvalt lühem võrreldes tavapärase projekteerimisprotsessiga. Kogu hoone valmimisele kuluvast ajast moodustab see elementehituse puhul umbes poole. Hoone püstitamise faasis on aga ajaline võit juba viiekordne võrreldes sarnase hoone kohapeal ehitamisega. Lasnamäe paviljon on võrdlemisi suur hoone ning püstitati kolme nädalaga. Sellesse aega pole arvestatud elementide tootmist, transporti ning eeltöid (vundament, kommunikatsioonid).
Mis teeb Roosa hoone unikaalseks?
Roosa maja on unikaalne arhitektuurne kunstiteos, mis seadis ambitsioonika ülesande nii hoone arhitektidele Salto arhitektid, projekteerijale Thorn PLUSile kui tootjale ja ehitajale – Estpanelile. Standardseid valmislahendusi kasutada ei olnud võimalik. Kõik konstruktsioonid ja sõlmelahendused projekteeriti spetsiaalselt sellele hoonele.
Projekteerijal tuli leida lahendus, kus konstruktsioonid oleksid võimalikult suure tehasevalmidusega, et tagada kiire paigaldus. Samas tuli kinni pidada arhitektuursetest detailidest. Hoone kõige keerukam konstruktsioon on katus. See on lahendatud diagonaalsete liimpuitsarikatega, mis tingis ka keerukad erikujulised diagonaalsed katuselemendid.
Lisaks tegi projekti unikaalseks ambitsioonikas ajakava, mis sundis otsima lahendusi, kuidas paralleelselt taotleda ehitusluba, hankida liitumised, viia läbi hoone tootmise ja paigaldamise hange ning tagada, et kõik tehnilised lahendused jõuaksid õigeks ajaks ehitusplatsile. See õnnestus tänu agiilsusele ehk võimekusele reageerida paindlikult ootamatutele probleemidele ja juhtida lühikeseks ajaks kokku tulnud inimeste koostööprotsessi, millel puudub täpne kokkulepitud tegevuste jada. Palju tuli katsetada ja improviseerida, et jõuda õigeaegselt vajaliku lõpptulemuseni.
Elementmaja – kas see on sama lihtne nagu LEGO kokku panemine?
Elementehituse peamine eelis on paindlikkus ehk hoonete võimalik kokku-lahti võtmine ning korduvate ruumielementide tootmisest saavutatav mastaabisääst ning kvaliteedi tõus. Autotööstuses on sarnane innovatsioon juba igapäevane. Praktikas lisab elementidest hoonete ehitamisele väljakutseid konkreetse projekti asukoht, ruumide eripärane kasutus, erinevad tehnilised nõuded ja kohalikud regulatsioonid. Keerukamate nõuetega avalike hoonete puhul nagu lasteaiad, koolid, ja ka Roosa maja, on tähtis otsida projekti algfaasis maksimaalsel hulgal korduvaid ruumielemente, mida saaks hiljem ka uute funktsioonide tarbeks kasutada.
Kuidas käib elementmaja liigutamine?
Kõik sõlmelahendused on spetsiaalselt projekteeritud sellele hoonele ja arvestatud hoone demonteerimisvajadusega. Elementide ja materjalide kinnitused on kruviühendused. Nii nagu hoone kokku monteeriti, alustades põrandaelementidest ja lõpetades katuseelementidega, on see ka võimalik lahti monteerida ja platvormhaagistel uude asukohta transportida. Uues asukohas muidugi tuleb taaskasutatavale hoonele rajada uus vundament. Roosa maja katusele on paigaldatud rohekate. Tegemist on kukeharjaga, mis on samuti korduvkasutatav.
Kuidas on lahendatud suvine ülekuumenemine ja talvine kütmine?
Majas on kütmine ja jahutamine johtuvalt tema ajutisest iseloomust lahendatud maksimaalselt ökonoomselt ja tehniliselt lihtsalt. Kasutatud on õhk-õhk tüüpi soojuspumpasid, millel on lisaks õhu soojendamisele ka jahutusfunktsioon. Neid saab demonteerida, uude kohta kaasa võtta ja uuesti paigaldada seni, kuni seadme eluiga lubab. Soojuspumpade juhtimine on lihtne käsitsi reguleerimise kaudu puldist või äpist, liigset automatiseerimist on taotluslikult välditud.
Mis saab Roosast majast, kui uus kunstihoone saab valmis?
Tallinna Kunstihoone juhi Paul Aguraiuja sõnul on Lasnamäe paviljoni tulevik veel lahtine. Võimalik, et maja kolitakse mujale ja seal jätkub näitusetegevus või jääb maja veel mingiks ajaks samasse kohta ja seal jätkub näitusetegevus või mõni muu kultuurifunktsioon. Igatahes on maja disainitud selliselt, et peale Kunstihoone peahoonesse tagasikolimist saaks selle mugavalt transportida tükkhaaval uude kohta. Oma eripärasest kujust tingituna ei sobi see küll automaatselt kõikideks funktsioonideks, kuid saab lisaks kunstigaleriile toimida edukalt uues asukohas näiteks söögikoha, müügisalongi või miks mitte ka unikaalse büroopinnana.
Moodulehitus ja puitelemendid – kas kasvav trend?
Rohepöördega kaasnevad EU regulatsioonid ja 2030. aastal rakenduv nõue rajada liginull CO2 emissiooniga hooneid tõotab tehases loodud puitelementidest ehitusele suurt potentsiaali.
Elementehitus võimaldab kokku hoida ehitusele kuluvas ajas, tõsta tehniliste lahenduse kooste kvaliteeti ning jõuda läbi väiksema jalajäljega materjalide kasutamise lähemale seatud rohe-eesmärkidele.
Meie majatehaste peamistel sihtturgudel Skandinaavias on elementidest ja moodulitest ehitamine juba norm. Seda just väikeelamute ja väiksemate ridamajade ja kortermajade puhul, kus ruumide suurused ja mõõdud on standardsed ja korduvad. Eestis see veel nii pole, kuid ka siin on tehases toodetud puitelementide kasutamine ehituses kasvutrendis.
Kasutust leiavad need nii rekonstrueerimise projektides kui uusehituses: eramajades, avalikes hoonetes ja kortermajades. Puitelelementidest saab koostada kõik hoone konstruktsioonid – põrandad, seinad, katused. Lisaks kasutatakse puitelemente kombineerituna betoon- või metallkandekonstruktsioonidega ning fassaadikatetena. Näiteks Liveni arenduste Türi tn ja Alasi tn kortermajade fassaadikatted on toodetud Estpanelis. Eestis on puitelemente kasutatud edukalt ka mitmes kortermajade tehaselise rekonstrueerimise projektis. Näiteks Taltechi uues ühiselamus Mustamäel ja Saue linnas üleeuroopalise innovatsiooniprojekti Drive 0 raames rekonstrueeritud nõukogudeaegses kortermajas. Samuti kasutatakse puitelemente järjest rohkem ka uute kortermajade rajamisel. Näiteks Timbeco ellu viidud projekt Sakul ning Arcwoodi kortermaja Põlva linnas. Ühiskondlikest hoonetest on huvitavad näited Muuga Lasteaed ja Ämari Sõdurikodu, kus on samuti kasutatud Estpanelis toodetud puitelemente.