Elektrotehnika ja mehhatroonika spetsialiste on vaja senisest rohkem: seda on näidanud ja prognoosinud nii tööstussektorite, tööandjate kui kõrghariduse uuringud.
Eesti majanduses ja tööturul toimuvate muutuste toetamiseks alustatakse Tallinna Tehnikaülikoolis nüüd mehhatroonikainseneride koolitamisega eesti keeles: avatakse uus eestikeelne magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – „Elektrotehnika“ ja „Mehhatroonika.“
Kava fookus on elektritarbimise, muundus- ja juhtimissüsteemidel, saadakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud elektri- ja mehhatroonikainseneridele, kes töötavad elektriliste ja mehhatrooniliste süsteemide, komponentide ja seadmetega. Samuti on olulisel kohal küsimus, kuidas neid ehitada, nendega töötamist kavandada ja neid juhtida ning korraldada nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel.
Õppekava on üles ehitatud 4-semestrilisena ja seal on kaks peaeriala: „Elektrotehnika“ (elektriinsenerid, nooremteadurid) ja „Mehhatroonika“ (mehhatroonikainsenerid, nooremteadurid).
Õppekava lõpetanu:
- on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi rakendama töös elektriala ja mehhatroonika valdkonna spetsialistide juhendamisel ning õpingute jätkamisel doktoriõppes;
- on omandanud sobilikud oskused ja teadmised, et siseneda tööturule ja asuda iseseisvalt elektroenergeetika, elektrotehnika, mehhatroonika või automaatika, valdkonnas tööle;
- on olemas süsteemne ülevaade elektrotehnika või mehhatroonika valdkonnast ja selle tähtsusest ühiskonnas ja majanduses, valdkonnas rakendatavatest teooriatest ja meetoditest, eriala aktuaalsetest probleemidest ja tulevikuvisioonidest;
- oskab identifitseerida ja formuleerida elektrotehnika või mehhatroonika valdkonnaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;
- tunneb inseneritöö aluseid töötamisel projekteerijana, projektijuhina või elektripaigaldiste või mehhatroonikasüsteemide käidujuhina.