Et tagada hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb energiatõhususe miinimumnõudeid uuendada iga viie aasta järel.
Sellest tulenevalt ning kliimaneutraalse hoonefondi saavutamiseks on käesoleval aastal uuendamisel kolm määrust: „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.
Olulisemate muudatuste seas toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja näiteks energiatõhususe klasside skaala uuendamise, mille kohaselt asendub senine A-H skaala skaalaga A-G. Samuti uuendatakse ülejäänud skaala aluseks olevaid energiatõhususarvude piirväärtuseid, võttes aluseks 2022. aastal valminud kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüsi.
Kliimaandmed saavad värskendatud
Seni kasutusel olnud energiaarvutuste baasaasta kliimaandmed ajavahemikust 1970–2000 saavad samuti värskendatud – need asendatakse ajakohasemate kliimaandmetega perioodist 1991–2020. Uuendatud kliimaandmetes kajastub muu hulgas viimaseid kümnendeid iseloomustav temperatuuritõus ning sagenenud ja pikenenud kõrge temperatuuriga perioodide esinemine suvisel ajal.
Uuendatud kliimaandmetel põhinev energiaarvutus aitab paremini arvestada hoone jahutusvajadustega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium plaanib esitada eelnõu sektorile ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks juuni lõpus.
Uuendamisel on ka EL-i hoonete energiatõhususe direktiiv
2021. aasta lõpus tutvustas Euroopa Komisjon muudatusettepanekuid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid kõik uued hooned olema alates 2027. aastast nullheitega hooned ning kõik olemasolevad hooned tuleks muuta heitevabaks aastaks 2050. Selliste tähtaegade seadmine on vajalik, et hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada ning muuta sajandi keskpaigaks kogu Euroopa Liidu hoonefond kliimaneutraalseks.
Oma seisukohad muudatusettepanekutele on moodustanud nii Euroopa Nõukogu (liikmesriigid) kui ka Euroopa Parlament. Juunis algavad kolmepoolsed kõnelused Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel, mis võivad hinnanguliselt kesta ligi pool aastat.
Läbirääkimiste tulemusena tuleb jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini direktiivi lõppsõnastuse osas, mis võetakse lõpuks omakorda üle liikmesriikide õigusaktidesse.