Tallinna Tehnikaülikool alustas hiljaaegu oma linnaku hoonete üksikasjaliku digitaalse ülevaate koostamist, mille käigus kantakse digitaalse kaksiku 3D-mudelisse ka kõige pisem hoonete olukorda iseloomustav detail.
Praeguseks aasta väldanud projekti lõppkokkuvõtteks on seatud eesmärk, et loodavas BIM-is (Building Information Modeling) ehk ehitise digitaalses mudelis oleks ära märgitud viimanegi valgusti, veekraan või ukselink, alates selle asukohast, lõpetades margi, tootja, paigaldamise aja ja muu taolisega.
Kui tavaliselt rakendatakse BIM-i uusehitiste projekteerimise ja ehitamise puhul, siis juba aastakümneid olemas olevate ehitiste digitaliseerimist tehakse Eestis esmakordselt. Praegu on see veel teatud määral teaduspõhine töö – tehnikaülikooli linnaku ehitiste digikaardistamine kujutab endast n-ö pilootprojekti.
Aga kui see on edukas ning tulemused väärivad küünlaid, siis võib BIM-e hakata looma ükskõik milliste majade kohta. Tõsi – suuremat efektiivsust annab see ikkagi keerulise ülesehitusega hoonete puhul, kus kõiki nurgataguseid lihtsalt visuaalselt või Excelis arvet pidades on ülimalt keeruline hoomata. Huvi on juba ilmutanud Tallinna lennujaam ja Tallinna Sadam, praegu lihtsalt tuleb ära oodata, mil ülikoolist hakkab konkreetseid tulemusi tulema.
TalTechis teadlased küll juhivad protsessi ja koondavad andmeid, ent reaalseid hoonete digitaliseerimise töid teostab kaks teenusepakkujast erafirmat.
Vanad projektid ja joonised ei pälvi usaldust
Suurt, töö-, aja- ja rahamahukat projekti juhib Tallinna Tehnikaülikooli ehitustalituse kinnisvaraosakonnas Priit Prous, kes märgib, et suur abi võiks hoonete digitaalsest kaksikust olla näiteks nende edaspidise haldamise ja hooldamise puhul, aga kindlasti ka edaspidisel energiatõhususe parandamisel. Nimelt on TalTech seadnud eesmärgiks renoveerida kõik oma hooned, millest mõned on valminud juba 1960ndatel aastatel, vähemalt B-energiaklassi vääriliselt.
Priit Prousi sõnul tehakse hoonetest detailsed ajakohased 3D-joonismudelid. Selleks kasutatakse nii omaaegseid projekt- ja tööjooniseid, arhiivimaterjale, aga ka kaasaegset laserskännerit, mis hoonete detaile punktipilvega pommitades mudelisse lisab. Vanu dokumente tuleb usaldada eelkõige kaetud tööde puhul, sest vähemalt esialgu konstruktsioone – seinu, põrandaid, lagesid – lahti puurima ei hakata.
„Tehnikaülikoolil on palju erinevaid hooneid, aga kõik joonised, mis nende kohta käivad, on vanad. Nüüd soovis kinnisvaraosakond, et ülevaade hoonetest saaks ajakohaseks ja joonised õigeks,” selgitab Prous. „Nüüd mõõdetakse hooned laserskänneriga üle ning tulemuste põhjal tehakse uued, juba siis digitaalsed joonised. Nii saame digitaalse kaksiku, mis annab ülevaate meie linnaku kõigist hoonetest, ruumidest, ruutmeetritest, seinte asukohtadest jmt.”
Eesmärk ei ole lihtsalt alusjooniseid korrektseks saada, vaid tulemus peaks andma liidese ka kõikvõimalikele hoonete halduse, hoolduse, ohutuse ja renoveerimise programmidele. Seega ei tehta ainult andmebaasi arhiivi jaoks, vaid laotakse vundamenti, millele saab rajada hoonete edaspidise elukaare jooksul praktilist kasutust leidvat süsteemi.
BIM võimaldab hoomata tervikpilti hoonest
Kõige aluseks on BIM-mudel, mille on koostanud tehnikaülikool ise. Põhimõtteliselt on tegemist üleriigilise mudeliga, mida TalTechi teadlased aitavad ellu viia, et saada kõik digitaalse projekteerimise ja ehitamisega seotud nn infosisu ühtsesse raamistikku, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu üldiste reeglitega, aga samas standardiseeritud vastavalt Eesti omapäradele ja siinsetele vajadustele.
Hoone digitaalne kaardistamine on iseenesest nagu tagurpidi projekteerija tegevus – kui arhitekt loob hoonesse detaile, siis nüüd pannakse kirja kõik see, mis hoones juba on olemas. Seda võimalikult detailse täpsusega, kusjuures asjal on kaugeleulatuv ja praktiline mõte siis, kui seda infot pidevalt ka täiendatakse. Kusagil vahetatakse vana lamp välja, tehakse vastav märge ka BIM-i.
„Mudel hakkab iga remondiga täiustuma. Näiteks remondi käigus seinu avades saame hiljem ära märkida, milline soojustus seina sisse läks, kus jooksevad veetorud, kus on juhtmete läbiviigud jne,” kirjeldab Priit Prous. „Kuna projekt on Eestis ainulaadne, siis eks tegijatel ole selle juures kõvasti avastamist, õppimist ja nuputamist. Hästi põnev on ülikooli poolt seda asja ellu viia.”
Nagu märgitud, töö maht on suur. Üks TalTechi õppehoone on pinnaga alates 4000, lõpetades 10 000 m2. Praegu on töös seitse sellist õppehoonet, seega keskeltläbi 35 000 m2. Kuigi aja jooksul on mingil määral tehtud pea kõigis hoonetes mingisugust taastavat remonti, siis kohati võib ikka välja tulla asju, mis on oma kohal juba ehitamise ajast, seega aastakümneid ja tänaseni täiesti toimivad. No ja hoonete konstruktsioone pole ju ka muudetud.
„Kui me teame täpselt, kuidas hoonete konstruktsioonid ja tehnosüsteemid on üles ehitatud, siis oma ala spetsialist näeb mudelist ära, kuidas mingit lõiku sellest süsteemist paremaks teha või hooldada,” räägib Prous. „Kuna TalTech soovib saada oma hooned B-energiaklassile vastavaiks, siis on neisse vaja tõhusamat ventilatsiooni. Ilmselt peavad ka seinad olema parema soojapidavusega, võib-olla on vaja teistsuguseid aknaid jne. Et seda kõike võimalikult optimaalselt ja täpselt uuendada, on vajalik adekvaatne ülevaade olemasolevast olukorrast. Samuti saab BIM-i abil jagada operatiivsemat infot hooldus- ja haldustegevusele.”
Digipööre ehitiste halduses ja hoolduses
Niisiis aitab BIM vältida n-ö arvamismängu ning hoomata tervikpilti konkreetse hoone kohta. See on sõna otseses mõttes digipööre hoonete halduses ja hoolduses. Priit Prous kinnitab, et iseäranis head efekti peakski BIM-mudel andma hoonete puhul, kus on palju erinevaid ruume, rohkesti erinevaid rentnikke ja üldse palju eripalgelisi kommunikatsioone, millest iseenesest oleks hea ikka tervikpildina ülevaadet omada. Näiteks ülikoolid, kaubanduskeskused, suured büroohooned, valitsusasutuste hooned jne.
Prous pakub välja ka võimaluse, et edaspidi ei peaks uute hoonete rajamisel loodud BIM-mudelid jääma lihtsalt kusagile digiarhiivi seisma, vaid neid, kord juba valmistehtud mudeleid võiks hoonete edasise elukaare jooksul hakata edasi kasutama.
Ta tõdeb, et digitaalse süsteemi ülalpidamine ja päevakohane hoidmine nõuab ikkagi ka teatud ressurssi, sest hooned on ju pidevas muutumises. Näiteks TalTechis on ühe hoone digitaalne joonis valmis, aga juba selle aja jooksul on selle hoone kahes ruumis tehtud remont. Nüüd oleks vaja remondi käigus tehtud muudatused ka BIM-i viia. Kõik see nõuab hoonete haldajatelt, et pidevalt oleks tööl spetsialist, kes nendel muudatustel kogu aeg n-ö kätt pulsil hoiab.
„Ideaalis võiks olla nii, et kui kusagil ukselink ära vahetatakse, kantakse see muudatus kohe ka mudelisse sisse. Meie alustuseks püüame vähemalt seinad ja muud konstruktsioonielemendid BIM-is täpseks saada,” märgib Priit Prous. „Ka garantii osas oleks sedamoodi hea arvestust pidada – täpselt on teada, millisel ajal üks või teine toode kusagil paika pandi. BIM on justkui alus, millele saab peale ehitada ja juurde lisada palju erinevaid programme, mis seda alus-infot kasutades võiksid edaspidi elu lihtsamaks muuta.”
TalTechi linnak on kahtlemata üks Eesti keerulisemaid hoonetekomplekse üldse. Ka Priit Prous nendib, et isegi oma töötajatel ja eriti esimese kursuse tudengitel on seal teinekord orienteerumisega raskusi. Selle lihtsustamiseks on tekkinud idee panna kogu linnak – nii väliterritoorium kui hoonete sisemus – GIS-geoplatvormile ning installeerida see näiteks telefoni äppi. Nii saaksid inimesed liikuda tehnikaülikooli hoonete erinevate korpuste vahel telefonis 3D-pilti kasutades, umbes samamoodi nagu autoga sõites mööda teid ja tänavaid navigeeritakse.
Sama süsteem võimaldaks hoones olevate inimeste üle arvestust pidada või näiteks neile operatiivselt teavet jagada evakueerimisteede kohta.
Projekti esimese etapi verstapost ehk esimeste hoonete BIM-ide integreerimine on seatud selle aasta suve lõppu ja kui ilmneb, et töö on edukas, kui õnnestub ära tõestada, et see on vajalik, siis kindlasti jätkatakse. Et kogu TalTechi linnak BIM-mudelisse saada, kulub Priit Prousi hinnangul vähemalt viis aastat.
FinEst Targa Linna Tippkeskus loomine ja projektide elluviimine on rahastatud kahest toetusest: Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus- ja Innovatsiooniprogrammist, toetuslepingu nr 856602 alusel ning Euroopa Regionaalarengu Fondist, mida kaasrahastab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, toetuslepingu nr 2014-2020.4.01.20-0289 alusel.