Eesti puitmajatootjad on pöördunud valitsuse poole, et toetada sektorit ja anda hoog sisse avalike puidust hoonete ehitamisele, väga loodetakse ka riiklikule eksporditoetusele.
Puitmajaliit rõhutab, et riiklikud tellimused puidust hoonetele aitavad Eesti puitmajasektoril säilitada juhtivat positsiooni Euroopas ja tuua rohkem äri ka kodumaale.
Kuna praktiliselt kogu puitmajasektor on kohalikul kapitali põhinev, tootmine toimub Eestis ning enamuses kasutatavast ehituspuidust on kohalikku päritolu, on sektor arvestatav riigi eelarvesse panustaja nii läbi tööjõumaksude kui ka kogu metsa- ja puidutööstuse tarneahela.
Suurendades seda osakaalu, jääb rohkem maksuraha riiki ja mis ettevõtetele olulisemgi – nad saavad realiseerida oma ärihuve, sh teha täiendavaid investeeringuid kasvamiseks ja laiendada äri ka koduriigis. Täna läheb 95% toodangust eksporti.
Tugi kohalikule tööstusele
Eesti Puitmajaliidu hinnangul toetaks sektorit nii puidust esindushoonete toetamine, arendustegevuse pilotiseerimine kui kohaliku tööstuse toetamine. Esindushooned rõhutavad Eesti kui kvaliteetse puithoonete tootja rolli: kui riik tellib kohaliku tööstuse käest tooteid, nt puitehitust, annab ta seeläbi oma kvaliteedimärgi sektorile, mis omakorda tõstab sektori usaldusväärsust välispartnerites ja toob rahvusvahelist tähelepanu Eesti puitarhitektuurile ja -tehnoloogiale.
Pilotiseerides Eestis uusi puitehituse tehnoloogiaid, toetaksime sektori innovatsiooni. Tellimused riigilt innustavad kohalikke ettevõtteid omavahel koostööd tegema ja ka ressursse jagama, et tõsta Eesti puitehituse taset ja konkurentsivõimet maailmas.
Eesti Puitmajaliidu pöördumine valitsuse poole seoses Eesti puitmajasektori toetamisega
Martin Talts, Eesti Puitmajaliit MTÜ juhatuse esimees
Eesti puitmajasektori ekspordikäive oli 2022. aastal 540 miljonit eurot – sellel on olnud märkimisväärne panus Eesti rahakotile, olles üks olulisemaid väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp.
Seoses sihtturgude majandusolukorra nõrgenemisega on aga alates eelmise aasta lõpust olukord drastiliselt muutunud ja käib võitlus ellujäämise nimel. Viimase kolme kuu keskmine langus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes -36%. See on suur number ning tänaseid seise vaadates ei ole põhi veel käes. Ettepanekud, mis võiksid aidata võimalikult paljusid ning on kasulikud riigile ka tervikuna:
- Tehaseline (kortermajade, avalike hoonete) rekonstrueerimine
Riik on välja kuulutanud eesmärgi aastaks 2050 renoveerida 14 000 kortermaja ning perioodiks 2022–2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 330 miljonit eurot. Täna on Eesti majatootjad oma ärisuundi laiendanud ja jõudnud piloteerida kortermajade tehaselist rekonstrueerimist kümnekonnal majal. Tehaseline rekonstrueerimine võimaldab renoveerimisprotsesse kiirendada üle kahe korra ning on ka majanduslikult mõistlik. Täna näeme, et aina enam on kasvanud majatootjate huvi ja ka võimekus säärase ärisuuna edasi arendamiseks (ja ka hilisemaks ekspordiks). Sellest lähtuvalt teeme ettepanekud:
– Tõsta tehaselise rekonstrueerimise osakaalu 80%-le KredExi rekonstrueerimise fondis.
– Suurendada tehaselise rekonstrueerimise toetusmäära tänase kuni 50% asemel 75%-ni.
– Pilotiseerida 9-kordsete kortermajade tehaselist renoveerimist täiendava eelarvega 50 miljonit eurot või sümboolselt 10 kortermaja. See võimaldaks teha täiendavat arendustegevust, samal ajal renoveerides „vaeslapse” rolli jäänud kortermaju.
– Luua täiendav eelarve või kasutada Ida-Virumaa taasterahasid sealsete avalike hoonete tehaseliseks renoveerimiseks (koolid jm) – mahus kuni 15 miljonit eurot.
Need ettepanekud ei võimalda mitte ainult „toita” meie majatehaseid ja tarneahela partnereid, vaid aitavad ka renoveerida Eesti elamufondi. Lisaks võimaldab see majatootjatel saada täiendavaid kompetentse rekonstrueerimise vallas, mis on skaleeritav välisturgudele tänasest oluliselt suuremas mahus. Kogu Euroopa on sisuliselt välja kuulutanud renoveerimismaratoni ja miks ei võiks Eesti olla selles vallas teerajaja – renoveerides 80–90% hoonetest tehaseliselt (sest see on kõige kiirem, aga ka ressursisäästlikuim). - Modulaarsete puidust avalike hoonete ehitamine (lasteaiad, koolid)
Harjumaal on puudu 2000 lasteaiakohta ning lasteaiakohtade puudus on ka teistes maakondades. Täna oleks õige aeg riigil toetada omavalitsusi lasteaedade ehitamisega: selleks tuleks leida täiendavat lisarahastust kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade loomiseks. Suurusjärk: 10 lasteaeda / 50 miljonit eurot. Tänases kriisis on vaja ettevõtetel kiirelt realiseeruvaid projekte. Samuti on oluline, et realiseeruks pigem suurem arv ja mitmesuguseid objekte, mis võimaldaks tööd pakkuda mitmele majatehasele ja ehitajale. Et tagada kiiremad ja ressursisäästlikumad lahendused ja optimeerida finantskulutusi, on üks võimalus ka kopeerida mõne omavalitsuse (moodul)lasteaia lahenduse mudelit – nt Vaela või Muuga lasteaed. - Eksporditugi
On oluline toetada ettevõtete sisenemist uutele turgudele. Puitmajasektori eripära arvestades on vajalik enne läbi viia sihtriigi seadusandluse uuringuid ja analüüse, sh viia majatehas vastavusse sihtturu sertifitseerimise nõuetega.
Eksportimist on lisaks võimalik toetada ka läbi teistsuguste meetmete. See võib olla kallim ja vajab kindlasti põhjalikumat mõjuanalüüsi, kuid pikemas plaanis võiks Eesti eksportivaid ettevõtteid toetada meede, mis hüvitaks ettevõtetele valuutakursi kõikumiste vahe. Fikseerides SEK/NOK ja EUR kursi teatud ajaraamis (kuni majandus taastub) ning pakkudes valuuta nõrgenedes ettevõtetele võimalust kompensatsiooni küsida, võimaldame ettevõtjatel pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu sihtturul ja kaitsta samal ajal nende seljatagust.
Seetõttu esitame eksporditoe osas ettepaneku toetada sektorit uutele turgudele pääsemiseks 500 tuhande euroga ning ettepaneku fikseerida SEK-i ja EUR-i kurss konkreetseks ajaperioodiks ja hüvitada ettevõtetele valuutakursi vahe ettemääratud ulatuses.