Tallinna Tehnikaülikoolis on valminud uuring, mis kannab nime “Tallinna linna valgustuskeskkonna (valgusreostuse ja räiguse) hindamine ja analüüs”. Ülevaate uuringu järeldustest annavad professor Argo Rosin ja doktor Toivo Varjas.
Tallinna Tehnikaülikooli elektro-energeetika ja mehhatroonika instituudis valminud uuringu projektijuht on Argo Rosin, kelle sõnutsi on riigid küll kehtestanud erinevaid regulatsioone, eeskirju, soovitusi ning nõudeid valgusreostuse vähendamiseks, ent piirsuurused kahjuks ei ole harmoniseeritud maailma, Euroopa ning isegi teinekord ühe riigi tasandil.
Uuring võtab kokku, et valgusreostusega võitlemise esimesteks sammudeks on avalikus ruumis olevate valgustuspaigaldiste rekonstrueerimine või valgustite väljavahetamine. Lisaks soovitakse nimetatud sammudega vähendada ka energiakulusid, kasutades säästvamaid lahendusi ning valgustuspaigaldiste intelligentset juhtimist.
Tallinna valgusreostuse hindamise üheks meetodiks on ka võrdlus teiste sarnaste linnadega: uurimuses valiti võrreldavateks linnadeks Turu Soomes ning Göteborg Rootsis. Mõlemad võrreldavad linnad on suhteliselt sarnased Tallinnaga oma rahvaarvult ja ka pindalalt ning asuvad ka sarnaselt Tallinnaga mere ääres. Tulemus? Kõigi kolme mõõteala puhul oli satelliidipiltidel baseeruvatest tulemustest lähtuvalt kõige suurema tõusuga Tallinn. Kümne aasta trend näitab, et valgusreostuse vähendamisele tuleb enam tähelepanu pöörata ja seda ka väljaspool kesklinna piirkonda. Kui võrdluslinnades on kesklinnas 2 ja 5 kilomeetri raadiusega alal valgusreostus vähenev või pisut kasvav, siis Tallinnas 5 km raadiusega alal on valgusreostuse keskmine aastane kasv võrdluslinnadega võrreldes pea 16-kordne.
Mis on valgusreostus ja kuidas seda mõõdetakse?
Valgusreostusena võib käsitleda mistahes häirivat valgust ehk valguse sattumist sinna, kuhu see sattuma ei peaks. Valgusreostus mõjutab inimeste või loomariigi loomulikke käitumismustreid, näiteks halvendab nähtavust, pimestab, ei lase magada. Valgusreostusele ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud mõõdikuid ning piirsuuruseid. Standardid käsitlevad tehisliku valguse mõju (häiriva valgusena) ning määratlevad lubatava häiriva valguse maksimaalsed piirid. Kirjeldatud on ka keskkonnatsoonid alates loomulikult pimedatest aladest (nt rahvuspargid) kuni kõrge paistvusega aladeni (nt kesklinnad).
Tallinn on valinud keskkonnatsooniks E3 ehk keskmise paistvusega alad ehk elamueeslinnad. Selle alusel võib piirangu ajal kinnistule langeda vaid 2 luksi valgust, üleskiirguv valgus mitte üle 15%, ehitiste fassaadide heledus kuni 10 cd/m2 ning paigaldatud valgusmärgid (sh reklaampinnad ei tohiks olla heledamad kui 800 cd/m2). Enim mõjutavad inimesi ja looduskeskkonda reklaamekraanid, tänavavalgustus ja objektide lokaalne valgustus ning liiklus ise.
Milline on olukord Tallinnas?
Tallinna valgustuse olukorda, sh valgusreostust mõjutab leedvalgustusele üleminek. Valgusreostust vähendab õigesti projekteeritud/suunatud tänavavalgustus. Palju sõiduteedele suunatud valgust ei satu enam erakinnistutele. Samas suureneb valgustatud alade hulk ehk „turvalisuse“ nimel valgustatakse alasid, mida paljudel juhtudel eesmärgipõhiselt ei kasutata või kus inimesi ei liigu, näiteks lasteaedade ja koolide ümbrused, pargid, terviserajad jne. Vajalik oleks liikumisele ning hämardamisele reageeriv valgustus.
Valgusreostust tekitab kõige rohkem valesti projekteeritud, ehitatud või käiku võetud valgustuspaigaldis olenemata liigist või eesmärgist.
Satelliitandmete analüüs näitas selgelt, et valgusreostus on 10 aastaga olulisel määral kasvanud. Kesklinnas 52%, Lasnamäel 47%, Nõmmel 42%, Mustamäel 46%, Õismäel ja Haaberstis 39% ning Põhja-Tallinnas 36%.
Täna on kõige suurema valgusreostusega piirkonnad Mustamäe, Lasnamäe ja kesklinn. Kõige väiksema valgusreostusega piirkonnad on Õismäe-Haabersti, Nõmme ja Põhja-Tallinn. Õismäe-Haabersti ja kesklinna valgusreostuse erinevus on enam kui 4-kordne ja see erinevus on 10 aastaga pisut kasvanud.
Valgusreostuse vältimisel on abiliseks samuti loodus ise: kõrghaljastus, pargid, tiigid, järved vähendavad valgusreostuse levikut. Õnneks on puid piisavas koguses Nõmmel, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas. Siiski võib nendes piirkondades täheldada ebameeldivat valgusreostuse kasvu. Täpsemate tulemuste saamiseks alustame koostöös Tallinna Kommunaalametiga lähiajal valgusreostuse uuringu teist etappi.
Milliseid uuringumeetodeid kasutasite, kas tulemused olid teile üllatavad?
Koostasime ülevaate varasematest regulatsioonidest ja uuringutest, tutvusime infoga, mis käsitleb valgusreostuse mõju inimesele ja keskkonnale, samuti viisime läbi Tallinna kaugseire, mille käigus tehti panoraamvaadete analüüs heledusmõõtekaamerat kasutades ning VIIRS-i satelliitpiltide analüüs. Panoraamvaadete mõõtmised toimusid viiest eri punktist.
Tulemuste osas üllatas see, et Tallinna Sadam on nii ülevalgustatud. Etteennustatav oli asjaolu, et vaateratas paistab kaugele merele.
Murelikuks teeb lokaalsete objektide ülevalgustamine, reklaam-ekraanide rohkus, kõrghaljastuse vähenemine aedlinnades läbi ehitustegevuse. Näiteks Nõmmel ja Kristiines kerkivad kergekäeliselt uued korter- ja ridaelamud, Kristiines on seeläbi tekkinud tõsised parkimis- ja liiklusprobleemid, mida veel 10 aastat tagasi polnud. Seega on vaja rohkem kompleksselt ja ettevaatavalt tegutseda.
Kuidas hakatakse kogutud andmeid edasi kasutama?
Nende põhjal saame teha linnale ettepanekuid, milliseid valgusreostuse probleeme oleks kõige mõistlikum lahendada ja kuidas. Mõnes kohas piisab valgusti valgusvihu reguleerimisest, teises kohas oleks vaja valguse värvsust muuta, kolmandas kohas oleks mõistlik kellaajaliselt seadmed välja lülitada või heledust reguleerida või hoopis liikumisanduritepõhist juhtimist kasutada. Juhiste alusel saab linn ühtlustada nõudeid valgustuslahendustele ja nii parandada ümbritsevat keskkonda.
Kuhu paigutub Tallinn valgusreostuse osas võrreldes teiste Euroopa linnadega?
Eesti ja Tallinn on keskmike seas. Meil puuduvad seadusandluse tasemel valgusreostust käsitlevad regulatsioonid valgussuuruste kohta, need on olemas mõnes teises riigis, näiteks Soomes, Horvaatias, Prantsusmaal.
Samas on nii riigi kui ka kohalikul tasandil probleemi teadvustatud ning on astutud samme valgusreostuse vähendamiseks. Nimelt on Tallinn seadmas välireklaamidele esitatavaid nõudeid, et nende projekteerimine, paigaldamine ning ka käitamine aitaks muuhulgas kaasa valgusreostuse vähendamisele.
Uurisime kahte võrdluslinna, Göteborgi ja Turu linna. Nendega võrreldes oli Tallinnas valgusreostuse tase oluliselt kõrgem ja ka valgusreostuse keskmine kasv viimase 10 aasta vaates suurim. Võrdluslinnadega võrreldes on valgusreostuse tase ligi 3–4 korda suurem.
Analüüsides 10-kilomeetrise raadiusega alasid, võib kokku võtta, et kui Turu trendijoon on kõige suurema ehk 10 km raadiusega ala puhul praktiliselt horisontaalne, siis Tallinna ja Göteborgi mõlema puhul kasvav. Viimane võib viidata sellele, et Göteborg areneb pigem äärealade suunas.
HEA TEADA
Valgusreostuse mõju loodusele ja inimesele
- Valgusreostuse piiramine on vajalik eelkõige ökoloogilisest vaatepunktist, kuna on dokumenteeritud negatiivseid mõjusid, mida valgusreostus elusorganismidele põhjustab. Öine kunstvalgus rikub hämaras ja pimedas aktiivsete liikide bioloogilist kella ning põhjustab ka muid kahjulikke mõjusid. Eluslooduse puhul mõjutab valgusreostus lindudel rännet, füsioloogilist käitumist (linnulaul), toitumisstrateegiat, putukate ligitõmmet ja suremust, kahepaiksete paljunemist ja arengut jne. Taimedel mõjutab fotosünteesi, tolmeldamist, lehtede langemist jne.
- Valgusreostuse mõju inimesele on seni uuritud pigem vaatluste põhjal või üksikuid juhtumeid analüüsides. Senini tehtud valgusreostuse mõjude uurimise põhjal on selge, et öine tehisvalgus mõjutab psüühikat, hormonaalset tasakaalu ja käitumist ning nõrgestab immuunsüsteemi. Seetõttu võib kunstlik päeva ja öö tsükli muutmine lõpuks põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja füsioloogilisi tagajärgi ning soodustada erinevate haiguste teket. Kunstlik valgus mõjutab melatoniini sekretsiooni tsüklit, segades nt ainevahetust, põhjustades muutusi immuunsuses ja suurendades vastuvõtlikkust vähile.
Allikas: uuring „Tallinna linna valgustuskeskkonna (valgusreostuse ja räiguse) hindamine ja analüüs”