Eesti vajab insenere ning järelkasvu koolitamisel peame mõtlema nii praegustele õppijatele ja lõpetajatele kui ka tuleviku inseneridele. Arvestada saame seejuurees nende tudengikandidaatidega, keda Eesti demograafia ja siinne haridussüsteem meile võimaldavad.
Aastal 2004 – just sel ajal sündinud tänavu põhiliselt ülikoolidesse õppima tulid – sündis Eestis umbes 13 000 last. Käesoleval aastal sooritas laia matemaatika riigieksami vähemalt 50 punktile, mis on Tehnikaülikooli astumise miinimumlävend, 2700 õpilast. Nendest umbes 400 suundus välisülikoolidesse.
Järele jäi 2300 noort, kellest pooled valisid tõenäoliselt arstiteaduse, humanitaaria, kunsti- või sotsiaalteadused. Seega jäi sõelale vaid tuhatkond noort, kes kandideerisid inseneeria, IT või loodusteaduste erialadele. Neile lisandus veel mõnisada, kes lõpetasid gümnaasiumi varasematel aastatel. Selliselt moodustus tehnikaülikooli tänavuse bakalaureusetaseme esimene kursus.
Tänavused vastuvõtunumbrid olid rõõmustvad
Siiski saab insenerivaldkond rõõmustada tänavu suuremate vastuvõtunumbrite üle kui kahel viimasel aastal. Enim on populaarsust kasvatanud energeetikaga seotu. Sügisel alustas TalTechis elektroenergeetika ja mehhatroonika erialal õpinguid 117 noort, veel kaks aastat tagasi oli sarnase valiku tegijaid vaid 76. Läbi aegade suurima vastuvõtu saavutas ka ehiste projekteerimise ja juhtimise õppekava, kuhu asus õppima 144 üliõpilast (aasta tagasi 109 üliõpilast).
Et kõikidel sisseastujatel õpimotivatsioon säiliks ja nad ka edukalt kraadi omandamiseni jõuaks, on Tallinna Tehnikaülikool rohkem kui kunagi varem panustamas õppejõudude professionaalse arengu toetamisse, üliõpilastele mitmekülgse nõustamistoe pakkumisse – alates matemaatika ja füüsika järeleaitamisest kuni erialase, karjääri- ja psühholoogilise nõustamiseni.
Õppesse on üha enam lisandunud probleem- ja projektõppe metoodikat, et lõpetajad oleksid hiljem tööturul edukad päriselu probleemide lahendajad ning ettevõtlikud ühiskonda panustajad.
Kõrghariduse tegevustoetus on hädavajalik
Riiklik kõrghariduse tegevustoetus tõuseb kolmel järgneval aastal 15% võrra – see lubadus peaks praeguse seisuga valitsuse sõnul alles jääma. Jah, suuresti kulub lisaraha nn vana võla katteks ehk peab järele aitama õppejõudude palkasid, kuid kavatsetakse siiski ka oluliselt suurendada üliõpilaste vastuvõttu just insenerivaldkonnas. Juba järgmisel aastal sihime inseneerias 15% vastuvõtu kasvu. Kokku soovime järgmisel sügisel võtta vastu üle 1200 inseneriüliõpilase.
Mida on tehtud, et insenerierialasid populariseerida?
- Riikliku lisaraha toel saame pakkuda lisatuge neile üliõpilastele, kelle reaalalade teadmised vajavad täiendamist koroona ajast tekkinud lünkade või puuduliku matemaatika õppe tõttu kooliajal.
- Soovime tutvustada gümnaasiumiõpilastele erialasid, mida õpetame. Nii saab noor teha teadliku valiku. Sel õppeaastal pakume üldhariduskoolidele 66 valikainet, seda on oluliselt rohkem kui mullu.
- Lõime käed Taavi Kotka algatusel loodud liikumisega Unicorn Squad, et lisaks tänasele kahele tuhandele 8–14-aastasele tüdrukule tuua kahe järgmise aasta jooksul tehnika, robootika ja loodusteaduste juurde ka tuhat gümnaasiumiealist tüdrukut.
- Oleme käivitanud loodusteadusi populariseeriva programmi TULP, kohe-kohe on alustamas inseneriharidust toetav projekt Inseneriakadeemia. Suvel osales meie teadlaste loodud programmis Enerhack sadu lapsi, et omandada teadmisi energia optimeerimise ja puhta energia tootmise kohta.
- Kui varasemalt oli riik ette näinud erialastipendiumid insenerivaldkonnas õppijatele, siis seda head tava enam ei jätkata. Tehnikaülikool tunnetab, et valdkonna üliõpilased vajavad siiski märkamist ja rahatuge, et õpingute ajal poleks sundi tööle minna, halvemal juhul hirmu ülikoolist isegi välja langeda. Tehnikaülikool lõi üliõpilaste õpimotivatsiooni ja akadeemilise personali järelkasvu toetamiseks Arengufondi, et motiveerida andekaid üliõpilasi. Kõigil on võimalus panustada läbi Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi noorte talentide õpingutesse https://taltech.ee/arengufond. Arengufondi stipendiumeid annavad ettevõtted teadmisega, et ettevõtlikud tugevate insenertehniliste teadmiste ja oskustega ülikooli lõpetajad ning kõrgete visioonidega teadus-arendustöötajad panustavad enim Eesti majanduse edasiviimisesse.