Tänavune aasta puitehitis on Pelgulinna Riigigümnaasium ehk suupäraselt PERG. Nii suures mahus ei ole avaliku hoone puhul puitu seni Eestis kasutatud, kuid järgmised süsinikku siduvad puithooned on juba peatselt järgnemas.
Hoone ühe autori, Arhitekt Must arhitekti Ott Alveri sõnul vajab puit ehitussektoris igakülgset rehabiliteerimist ja selle pärituuleks on laiem rohepööre ehituses. „Pelgulinna Riigigümnaasiumi puhul oli soov puidust kui materjalist kõik välja võtta. Puidu kanda on nii pea- kui ka kõrval osa rollid – kandekonstruktsioonist kuni freesitud käsipuuni, akustilisest seinapaneelist kas settlae talani,“ ütles Alver.
Hoone tellija, Riigi Kinnisvara ASi projektidirektori Raivo Toomi sõnul on riigi eesmärk suurendada puidu kasutamist avalike hoonete ehituses. „Kindlasti tegutseme edasi selle nimel, et puidu kui keskkonnasõbraliku ehitusmaterjali osakaal uutes avalikes hoonetes kasvaks ja et Eesti ehitussektor tervikuna liiguks üha enam süsinikneutraalsete ehitiste rajamise suunas,” ütles Toom. „Varsti on valmimas ka puitkonstruktsioonidest Rae riigigümnaasiumi õppehoone ja loodame peagi alustada Loodusmaja ehitustöödega Lennusadamas,” ütles Toom.
Aasta Puitehitise konkursi korraldaja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Henrik Välja sõnul on puit materjalina suurepärane süsiniku talletaja. „Üks kuupmeeter puitu seob ühe tonni süsinikku ja see lukustub sinna aastakümneteks. Samal ajal jääb atmosfääri saatmata veel üks tonn CO2 heiteid, mis oleks sinna sattunud, kui puidu asemel oleks kasutatud näiteks betooni või terast,” ütles Välja. „Puidust ehitades loome piltlikult öeldes hiiglaslikud süsinikupangad, mis aitavad kliima soojenemist pidurdada.”
Puitkonstruktsiooni tuli kaitsta niiskuse eest
PERGi hoone kandekonstruktsioon on 85% ulatuses puidust. Ristkihtpuidust on rajatud sise- ja välisseinad, vahe- ja katuslaed. Puidust on ka keskse aatriumi post-tala kandesüsteem. Siseruumi puidust kolmnurksed profiilid ja perforeeritud dold-plaadid hajutavad ja neelavad helilaineid. Eksterjööri ilmestab ligi 1 meetri paksune puidust topeltfassaad, pakkudes hoone klaasi pindadele päiksevarjestust ning varjates tehnilist inventari. 30 km prussi hajutab selged piirid hoone ja muu maailma vahel.
Üheks suurimaks PERGi ehitustehniliseks väljakutseks oli kogu ehitusprotsessi korraldamine selliselt, et puitkonstruktsioonid oleks sademete eest kaitstud. Elemendid toodi tehasest ehitusplatsile kiletatult, montaaži käigus teostati hoolikalt elementide liited ning taastati koheselt jälle liidete ilmastikukindlus. Iga hooneosa „kuubik“ ehitati täiskõrguseni ning püstitatud kandeskeletile paigaldati peale ajutine kaitsetelk. Kogu hoone karkass oli ajutises telgis kuni katuse- ja fassaaditööde valmimiseni.