Eduka aiapidamise eelduseks on tegevuste planeerimine, seda ka kevadel, mis on aedniku jaoks kiire aeg. Annamegi väikese spikri, mida aprillis-mais aias toimetades järgida.
Kevad on aiapidaja jaoks teadupärast üks töömahukamatest aastaaegadest. Räpina aianduskooli juhtõpetaja Anu Käär soovitab aiapidajal sellega hakkama saamiseks teha tegevuste plaan kuude lõikes. Ta alustab tagasi vaatavalt veebruarist, mil tuleb müügile juba suures valikus seemneid. „Siis tasuks teha esmased ostud katmikala taimede seemnete valikust, sest jättes ostud hilisemaks, ei pruugi enam soovitud sorte leida.“
Veebruari lõpus, märtsi alguses tasub Kääri sõnul külvata paprika ja kibepipra seemneid. Märtsi keskpaigas alustatakse baklažaani ja tomatiseemnete külvamisega. Kui taimi kasvatatakse terrassil konteinerites, võib seemnete külvamise lükata hilisemaks. „Istikute kasvatamine võtab keskmiselt aega kaks kuud ning hiliskülmade ohu tõttu ei saa soojalembeseid taimi varakult õue istutada.”
Puud ja põõsad vajavad lõikust
Järgmine töö on Kääri sõnul iga-aastane puude ja põõsaste lõikus, mida on vaja, kuna see tagab ühtlasema saagikuse ja paremad valgustingimused võras. Lisaks on korrektselt kujundatud viljapuid ka ilusam vaadata. „Märts-aprill on sobivad kuud viljapuude ja marjapõõsaste lõikamiseks, ka suuremate ilupuude, põõsaste ning vabakujuliste hekkide kujundamise saab siis ära teha, sest siis pole taimedes veel mahlad aktiivselt liikuma hakanud ning võra on paremini hinnatav. Esmalt lõika välja kõik kuivanud, vigastatud, võrasse sissepoole kasvavad ja üksteisega risti jäävad oksad – ristuvad oksad võivad hakata tugeva tuulega hõõruma üksteise vastu ning tekitama koldeid, millesse saavad siseneda erinevad kahjustajad.”
Tehes lõikust varakult on lisaks lehtedeta oksi ka lihtsam purustada ning hiljem kas komposti lisana või peenras multšina kasutada. Külmaõrnu põõsaid lõigatakse kevadel veidi hiljem – siis, kui pungad on juba puhkenud. „Kuna sellel perioodil käib lindudel juba aktiivne pesitsusperiood, tasub lõikamisel jälgida, et nende pesitsuspaigad ohtu ei satuks ega muutuks koduloomadele hõlpsasti kättesaadavateks,” hoiatab Käär.
Kahjurite tõrje enne õitsemist
Marjapõõsaste ja viljapuude kaitsmist taimehaiguste ja kahjurite eest tuleks teha pungade puhkemise faasis ja kindlasti enne õitsemist. „Pritsimise tegemiseks soeta korralik prits ja lähtu ilmastikust, väldi pritsimist suure tuule ja vihmase ilmaga, sest sellistes tingimustes on pritsimine kasutu,” selgitab Käär.
Seenhaiguste tõrjeks kasutatakse fungitsiide, mis on saadaval jaemüügis. „Pritsimisel tuleb kindlasti järgida kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. Vajadusel telli taimekaitse tunnistusega professionaal,” jätkab Käär.
Püsilillepeenrad korda
Rääkides püsilillepeenardest, siis üldiselt on püsilillede varred hea ära lõigata juba sügisel, kuid kui talveks on kasvama jäetud dekoratiivsete kõrreliste või püsikute varsi, tasuks need kevadel üsna varakult enne taimede aktiivset kasvu maha lõigata, et lõikamise käigus mitte vigastada uusi tärkavaid võrseid. „Varakult alustavad kasvu ka sibullilled, seega jälgi, et suurte püsilillepuhmaste lõikamisel ei astuks sa mullast nina välja torganud taimedele,” lisab Käär. Juhul, kui plaanis on uue peenra rajamine, siis sõltuvalt ilmast kas aprilli lõpp või mai algus on hea aeg, mil saab peenra rajamiseks vajaliku pinnase ette valmistada. „Umbrohud alustavad aktiivset kasvu ning neid on pinnasest kergem eemaldada.”
Mai algus sobib väetamiseks
Kuna peamised pinnase- ja kaevamistööd tehakse reeglina ära sügisel ning ka orgaanilise väetise lisamine pinnasesse toimub samal ajal, siis Käär soovitab kevadel köögiviljaaias peenraala üle vaadates see kergelt läbi kaevata ehk pindmiselt kobestada. Selleks sobib suurepäraselt mullafrees. „Enne freesimist võiks pinnale külvata kas aiatäisväetist või looduslikke maheväetisi, kuid sobib ka komposti või purustatud lehemassi pinnasesse freesimine. See rikastab mulda orgaanilise materjaliga ning annab võimaluse kasulikel mikroorganismidel tegutseda. Kevadisel peenra valmistamisel tuleks lasta valmis tehtud peenras looduslikel väetistel mõned nädalad toimida ja alles siis sinna midagi külvata või istutada.”
Aprilli lõpp ja mai algus sobivad Kääri sõnul hästi tegelikult kogu aia väetamiseks, kaasa arvatud muru: „Selleks ajaks on pinnas piisavalt tahenenud ja temperatuurid on püsivalt üle viie kraadi ja on sobiv aeg väetada muru lämmastikurikka täisväetisega. Sambla olemasolul kraapida see raudrehaga välja ning lisada väetisele ka sambla eemaldajat. Hõredatele kohtadele võib külvata uut seemet, arvestades poolega täiskülvinormist. Võimalusel tasuks uuesti külvatud paigad lisaks üle rullida, selleks, et seeme saaks pinnasega parema kontakti.”
Puude-põõsaste väetamisel võib kiirema toime saavutamiseks kasutada väetiste kastmislahuseid, sest need jõuavad paremini läbi maapinna juurtetsooni. Lahust tuleks kallata mitte tüve ümbrusesse, vaid võra laiuselt, sest toitumine toimub juuretippude kaudu.”
Muru niitmisega pole kiiret
Mais, sõltuvalt ilmast, tuleks alustada ka muru niitmisega. „Esimese niitmisega pole vaja rutata, lase taimedel kosuda ning kasvuhoog sisse saada. Muru võiks olla kõrgem kui 10 cm ja esimesed niitmised tee kõrgemalt kui tavaliselt. Saadud niide kogu kokku ja kasuta multšiks – see on väga lämmastikurikas looduslik materjal,” õpetab Käär.
Juhul kui probleeme on muruumbrohuga, näiteks võililledega, on parim aeg ka sellega tegelemiseks: „Kui soovitakse teha keemilist tõrjet, siis selleks on sobivaim aeg mai lõpp.”
Kasvuhoone korda
Enne hooaja algust tuleks üle vaadata ka kasvuhoone. „Selle korrastamine ja pesemine sõltub palju ilmast, kuid mais on viimane aeg see töö ette võtta,” ütleb Käär, kelle sõnul kasvuhoonest tuleks välja viia pindmine mullakiht, juhul kui seda sügisel ei tehtud. Lisaks tuleks välja viia kõik tarvikud ja vahendid, mis sai talveks hoonesse hoiule pandud.
Kasvuhoonel tuleks pesta rohelise seebilahusega seinad ja katusepaneelid nii seest kui väljast. Pesemine on oluline valguse läbilaskvuse parandamiseks, mitte ainult kahjurite või haiguste leviku peatamiseks. Vajadusel võib teha ka väävlisuitsu, aga ettevaatust metallist konstruktsiooniga kasvuhoonetega – seda võib suits kahjustada ja inetuks muuta.
Lisaks tuleb arvestada taimedega, mis püsivalt kasvuhoones kasvavad – ka sel juhul väävilt kasutada ei saa.
Kasvuhoones tuleks ette valmistada istutuspeenrad ja kastid: pinnas läbi kaevata või freesida ning lisada juurde uut substraati. Käär soovitab peenrad valmis teha nädal või paar enne taimede istutamist. „Enne taimede istutamist tuleb peenrad ja istutuskastid korralikult läbi kasta, mitte piirduda vaid vee valamisega istutusauku. Kuna mais võib esineda väga palavaid perioode ja kuumalaineid, siis arvesta ka kastmissüsteemi rajamise ja ettevalmistamisega,” ütleb ta.
Aprill ja mai algus on sobivad kuud jahedanõudlike väikekultuuride, nagu salat, redis, till jt, kasvatamiseks kasvuhoones, aga kui saak on koristatud, tuleks pinnast uuendada enne järgmiste taimede istutamist kasvukohale.
Avamaale sobib peenravaip
Köögiviljapeenardele avamaal soovitab Käär paigaldada peenravaiba, millesse saab teha sobivate vahedega istutusaugud. Peenravaibast multši kasutades saab kasvatada köögivilju ning vähendada sellega rohimisele kuluvat aega.
Erinevatest materjalidest valmistatud kaarkarkassid, mis kaetakse kas kile, katteloori või putukavõrguga, saab samuti juba mai alguses paika panna. Jahedanõudlikud kultuurid võib Kääri sõnul juba varakult peenrasse külvata: „Näiteks porgandi ja herneseemnega ei juhtu ka pindmise kihi külmumisel midagi. Külvamisel arvesta piisavate seemnete vahedega, et vähem aega kulutada harvendamise peale. Kasutada võid ka seemnelinte.“ Tasub mõelda ka etapilisele külvamisele, mis võimaldab saaki saada erinevatel aegadel – see ei valmi kõik ühe korraga. „Peale külvide tegemist kastetakse usinalt, kuid mitme päeva möödudes, päikese ja tuule mõjul, kuivab pinnas kiiresti, seemnetel tekib veepuudus ning tärkamine võib olla nigel. Kastmist tuleks teha külvide ja tärkamise vahepealsel perioodilgi,“ lisab ta. Kui peenrapinnas on soe, võib maha istutada tippsibulad ja varajase kartuli.
Mai lõpus, mil maasikatel hakkavad moodustuma õiepungad, kuid öökülmade oht pole veel möödas, võiks õiepungadega peenra katta kattelooriga. Paigaldada tasuks juba ka karkass võrgu paigaldamiseks lindude eest. Nii väldid hilisemaid marjakobarate vigastusi, kui pead hakkama võrku puhmikutele paigaldama.