MURGi ehk Mustamäe Riigigümnaasiumi teatakse nii head haridust pakkuva koolina kui ka omapärase ja jõulise arhitektuuriga hoonena. Hoone sünnilugu tutvustab Arhitekt Must OÜ arhitekt Alvin Järving.
Kuidas jõudsite arhitektuurse lahenduseni, mis teid inspireeris?
Tegu oli arhitektuurivõistlusega, kus oli ca 15 osavõtjat. Olime ka varem päris mitmetest analoogsetest arhitektuurikonkurssidest osa võtnud, saanud riigigümnaasiumi konkurssidel mitu teist kohta, lisaks olime eelnevalt projekteerinud Kärdla ja Tabivere põhikoolid. Konkursivõit oli pika eeltöö ja kogemuste vili.
MURGi puhul pidas konkursi žürii parimaks seda, kuidas me Tehnopoli ja Mustamäe linnaehituslikku olukorda lahendasime. Uue riigigümnaasiumi naabriteks on Raine Karbi loodud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI, Akadeemia tee 23) ning Margus Kooti projekteeritud Küberneetika Instituut (Akadeemia tee 21). Need moodustavad tee ääres mõjuvõimsa teadushoonete rütmi, kus hoonete tipud troonivad tee pool ja põhimahud astuvad tagasi.
Soovisime, et Akadeemia tee serv mõjuks tervikliku linnaehitusliku keskkonnana ja kavandatav kool oleks selles reas otsekui lõpuelement. Siit ka kandilise kujuga tagasiastuva spordihoone ja esile kerkiva kolmnurkse koolihoone idee.
Kuidas lahendasite koolihoonega seotud teedevõrgu?
Võistlusülesandes oli juhitud tähelepanu Teaduspargi tänavale ja selle avamise vajadusele. Varasemalt oli see kooli krunt tühi ja sealt sai trollipeatusesse, see oli otsetee Akadeemia teelt Tehnopoli. Seega oli vaja hoone planeerida selliselt, et koolihoone ning koolimaja krundilt saaks ka peale kooli rajamist läbi minna ning nii lühendada teekonda Tehnopoli teaduslinnakusse. Meie ettepanekuna ehitati spordisaal eraldi hooneosana, spordihoone ja koolimaja ühendus viidi maa alla. Ühenduse kohale tekkis väike küngas, mis muutus meie nägemuses heaks ruumijagajaks – saime luua erinevad kooliplatsid, mis avanevad hommiku- ja õhtupäikesesse, Akadeemia teele ja Tehnopoli poole. Et spordiväljakud on avalikud, aitavad need muuta ka Mustamäe linnaruumi mitmekesisemaks. Tulevikus ühendatakse MURG jalakäijate ja ratturite promenaadi kaudu ka tehnikaülikooli kampusega, kellega kool juba praegu tihedat koostööd teeb, seda koostööd oleme aidanud ruumiliselt lihtsustada. Mustamäe parklinna tüviidee on just avalik ruum majade vahel. Arvestasime selle linnalise taustaga ja sellest sai meie võistlustöö üks tugevus.
Millistest ideedest hoonete välisilme loomisel veel lähtusite?
Arhitektuurivõistluse kavand kandis pealkirja „Kuppelmaastik“. Lahendust iseloomustavad maastiku künkad, küngaste terrakotakarva astmestikud, mis liiguvad väljast sisse, sakilised vormid, välis- ja siseruumi sidumine. Meie jaoks oli oluline luua aktiivne esimene korrus, kus kaoks klassikaline ruumide hierarhia sise- ja väliruumi vahel. Nii näemegi soojal aastaajal, kuidas sissepääs ja sööklaruum mõjuvad välisruumi jätkuna, kool võtaks otsekui maastiku vormid üle.
Kuidas sai paika erinevate korruste sisearhitektuur?
Esimene korrus on kohtumiste korrus, kogukonna kokkusaamispaik, muu hulgas väljaspoole suunatud paik ning siinne lahendus on julge ja värviküllane – inimesed jutlevad astmestikel, toimuvad workshopid. Sisearhitektuur on otsekui maastikuarhitektuur, erialade piire nihutatakse.
Teine ja kolmas korrus on vaiksemad ja ratsionaalsemad, klassiruumid on pigem neutraalsetes toonides, et soosida süvenemist. Kui kooliprogrammi uuendamisest osa võtsime, saime juba tehtud riigigümnaasiumidest tagasisidet, et tihti on puudu vaiksetest kohtadest ning vaja on rohkem eritüübilisi ruume, kus kõik leiavad omale sobiliku koha, sest õppimine muutub järjest individuaalsemaks. Seega me suurt kogunemisala ei loonud. Kontseptsioon näeb ette pigem mitmeid väikseid ja erinevat tüüpi keskmeid, milleks on aatrium, õpikeskus ja söökla.
Kust tekkis koolihoonele antud nimi – Hõbenool?
Selline sümbol aitab uuel koolil leida ja kinnistada oma identiteeti. Noolja kujuga kosmoselaeva meenutavas peahoones on kosmosetemaatika kujunduse kihistus, mis seondub kooli reaalkallaku tegevustega. Mõiste „hõbenool“ seondub teravuse, kiiruse ning täpsuse mõistetega, mis on ju nii olulised teaduses.
Millest lähtusite materjale kombineerides?
Lähtusime sellest, milline materjal on optimaalne ja sobivaim, soovisime luua energiatõhusat hoonet, mõtlesime läbi kõik detailid kuni ilmakaari arvestava varjestuseni. MURGi hoone on hea näide sellest, et betoonist saab luua hea ja efektiivse hoone ka süsinikujalajälje mõttes – olelusringi arvutusest saime väga head tulemused. Samal ajal pidime püsima ehituseelarves: nii jälgisime pidevalt projekteerija loodud prognoos-eelarvet. Meil oli väga hea koostöö Kuupmeeter OÜ konstruktorite Andres Lehtla ja Georg Kodiga – töötasime samas majas ning saime kõiki küsimusi väga kiiresti selgeks rääkida, selle hoone ehituslik efektiivsus on suuresti sündinud tänu tihedale koostööle arhitektide ja inseneride vahel. Lisaks kandvusele jõudsime konstruktoritega isegi niikaugele, et mõtlesime koos arhitektuursetele detailidele, mis on ühtaegu nii kujundus- kui ka kandeelemendid. Näiteks on kandvatel postidel erikuju ja integreeritud valgustus loob postidele omapärased kapiteelid.
Rääkisite, et hoone lubab selle kasutajal olla paindlik. Milles see väljendub?
MURGi konstruktsioon on heas mõttes betoonehitiste tulevikku ja võimalusi peegeldav: tegu on karkassmajaga, trepikodade ja auditooriumi seinad on kandvad, kuid sisu ja väliperimeeter on üks avatud postidele toetuv plaan. Kui täna arvestatakse uute hoonete keskmiseks prognoositavaks elueaks 50 aastat, siis selline ehitis võiks püsida ka mitusada aastat – tegu on dünaamilise hoonega, mille sees ei ole jäika struktuuri, seega saab aegade muutudes ka hoone plaani vastavalt vajadusele muuta.
Paindlikkus on oluline ja sellele on mõeldud ka tehnosüsteeme planeerides, näiteks ventilatsioonisüsteemi ei ole lahendatud paksude ripplagede taga, selle asemel on ehitatud katusele eraldi magistraalide kamber ning torustikud on toodud ülalt alla nii, et ristumisi pole. See on otsekui kortermajast inspireeritud ventilatsioonisüsteem, kus on palju võimalusi tulevasteks ümbermängimisteks.
Kuidas sujus koostöö ehitajaga?
Ehitustöö langes keerulisse aega: projekteerisime koroonaajal, tekkis hinnahüpe, siis algas Ukraina sõda. Ehitaja Astlanda Ehitus OÜ oli silmitsi suurte väljakutsetega. Meie koosolekud olid tagasi vaadates väga põnevad, seal ei arutatud mitte vaid MURGi ehitust, vaid Eesti ehituse jätkusuutlikkust laiemalt.
Sellise suure hoone valmimine on aga alati meeskonnatöö: haridusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-iga oli tihe infovahetus, suureks toeks oli ca 30 inimesest koosneva projekteerimismeeskonna juhtimisel Olavi Ottas HOCO OÜ-st, meie endi arhitektide meeskonnast tegi peamise osa tööst Katrin Vilberg.
Mida MURGi hoone loomine teile isiklikult õpetas ja andis?
See oli minu jaoks oluline töö: olen õppinud Mustamäel Tehnikagümnaasiumis, mis on samuti suunitlusega reaalteaduste ettevalmistusele. Võimalus luua põnev ruum ja võimalus leiutada – see on insenerialade põhiülesanne. Kui toona oleks MURG olemas olnud, oleksin selles koolis kindlasti ka ise tahtnud õppida. Nüüd õnnestus see projekteerida.
Tallinna Tehnikaülikooli piirkond kuulus minu kasvamise juurde: mu isa on terve elu töötanud sealt paar maja edasi keemia instituudis, selle krundi lähedal olen veetnud pool oma lapsepõlve ning näinud kõrvalt, milline on Tehnikaülikooli teadlaste elu. Loodan, et sain nüüd anda tagasi oma panuse ja loodetavasti on see samamoodi abiks ja inspiratsiooniks ka teistele.
HEA TEADA
- Mustamäe Riigigümnaasiumi ehitusobjekti näol oli tegemist eriti keerulise kandekonstruktsiooniga hoonetekompleksiga, kus maa-aluse ühendusgalerii abil ühendatud õppehoone ning spordikompleks koos ümbritseva rikkalike pinnavormidega maastikukujundusega moodustasid ühe huvitava ning tervikliku kosmosemaastiku.
- Tööde käigus pidi eriti hoolikalt jälgima ehitustehnoloogilisi nõudeid ning tagama eriti suure valvsusega kattekihtide kvaliteeti. Näiteks õppehoone keskel paiknev suure sildega auditooriumi põrandatalastik ripub ülemistelt konstruktsioonidelt; suur osa hoone mahust asub kavandatud maastikuvormide all; maastikuarhitektuuris on kasutatud mitmeid kaasaegseid pinnakatteid, mille kasutamisel tuleb eriti hoolikalt jälgida pindade niiskusrežiimi (sh tartaan, polükarbamiidkatted, epovärvid jne); keeruka konsoolse topeltfassaadi kandmiseks on õppehoone fassaadil hulgaliselt hoone soojustuskihte läbivaid konsoolkandureid, mille isoleerimine oli vastutusrikas ülesanne.
- Gümnaasiumi ehitustööd ja seotud olulised hanked said oluliselt mõjutatud Ukraina sõjast, sest katkesid mitmed tarneahelad ja/või sõjaga otseselt seotud riikidest pärit tööjõudu kasutanud töövõtjad katkestasid koostöö. Operatiivselt tuli leida uued töövõtjad ning leida asendused materjalide tarnijatele, mis põhjustas jooksvates protsessides mahajäämusi ning vajadusi operatiivselt tegevuskava muuta.
Allikas: aasta ehitaja kokurss, OÜ Astlanda Ehitus
Mustamäe Riigigümnaasium
- Aadress: Akadeemia tee 25, Tallinn
- Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium (esindaja Riigi Kinnisvara AS)
- Peatöövõtja: OÜ Astlanda Ehitus
- Peamised alltöövõtjad: AS Framm, OÜ Reme Grupp, OÜ V&K Teed, OÜ Katusefirma, OÜ Ruvikol Ehitus, OÜ Abix Teenindus, OÜ Element Grupp, OÜ Mauleman, OÜ Retlar, OÜ FMB Invest Grupp, AS Pristis, AS Optimus Systems, AS Tref Nord, OÜ Profloors
- Arhitekt: OÜ Arhitekt Must (Alvin Järving, Katrin Vilberg, Ott Alver, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Lisett Eist, Karoliine Kuus)
- Sisearhitektid: Mari Põld, Kadi Karmann, Elizabeth Saal (T43 Sisearhitektid)
- Maastikuarhitektuuri lahendus: Väli maastikuarhitektid
- Konstruktor: Kuupmeeter OÜ
- Projekteerija: OÜ Innopolis Insenerid (Kristjan Teearu)
- Omanikujärelevalve: Tallinna Linnaehituse AS (Tauno Hang)
- Ehituslik maksumus: 16 060 942 eurot + km
- Ehituskestvus: 22 kuud (oktoober 2021 – august 2023)