Transpordiamet töötas välja kergliiklusmudeli „Potentsiaalsed jalgsi ja rattaga liikumised“.
Rakendus kajastab võimalikke lühimaid teekondi elukohast lähimatesse esmavajadusega sihtkohtadesse nagu töökoht, haridusasutus, toidupood ja ühistranspordipeatused ja nende ühenduste potentsiaalset kasutajate arvu praeguse maakasutuse kontekstis.
„Jalgratta- ja jalgteedest räägitakse peamiselt linnakeskkonna kontekstis, kuid just maal elavad inimesed on kõige enam autost sõltuvad, sest muud transpordivõimalused puuduvad. Seega on oluline pöörata tähelepanu ka maapiirkondade elanikele, et parandada nende liikumisvõimalusi ja tagada neile vajalikud teenused,“ ütles Transpordiameti kergliikluse ekspert Kadi Pihlak.
Mudel aitab mõista, kellele on oluline jalg- ja rattateede taristut rajada, näiteks kui palju on ümbruskonna elanikke ja hõivatuid ehk töötajaid või õppureid, kes teid kasutama hakkaksid. Lisaks elanikele ja hõivatutele tuleb analüüsida ka sihtkohti, kuhu inimestel on vaja liikuda, et mõista, millised kohad peaksid kindlasti olema ligipääsetavad.
Transpordiamet kasutab mudelit Teehoiukava „Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine“ meetme investeeringuobjektide esmaseks pingerivistamiseks, mille järel hindab ekspertgrupp suurima nõudlusega teelõike arvestades piirkonna jätkusuutlikkust, võrgustiku sidusust, liiklussagedust, toimunud liiklusõnnetusi ja ühistranspordi sagedust ning koostab elluviimiseks pingerea.
Meetmega ehitatakse kahte liiki objekte:
- Tingimuste loomine liikumisviisi või ühistranspordivahendi vahetamise soodustamiseks, et mingis liikumise lõigus kasutada säästlikumat liikumisviisi, nt ühistranspordi peatuste rajamine või pargi ja sõida parklate arendamine;
- Jalg- ja rattaliikluse soodustamiseks vastavate kergliiklusteede rajamine (sh olemasoleva liiklusruumi ümberjagamise kaudu) oluliste sihtpunktide vahel.
Mudelit kasutatakse muuhulgas ka kliimaministri käskkirja alusel eraldatud kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise tuludest 10 miljoni euro investeeringute paremusjärjestuse koostamiseks ühistranspordi ligipääsetavuse parandamiseks.
Mudel ei ole lõplik ning seda arendatakse jooksvalt edasi. Siiski on see hea tööriist, mis aitab üle Eesti suuremate linnade piiridest väljaspool ühtsetel alustel otsuseid teha.
Mudel on leitav SIIT ning tagasiside on oodatud aadressil kadi.pihlak@transpordiamet.ee.