Eesti Betooniühing andis äsja välja uue juhendi: „BÜ11: Betoontarindite parandamine ja kaitsmine.“ Asjatundjate kuueaastase töö tulemusena koostatud juhend on esimene eestikeelne ülevaatlik õppematerjal, mis koondab nii meie kui rajataguseid kogemusi ning normatiive.
Veikko Vapperi juhitud töörühma poolt koostatud, A4 formaadis, 340-leheküljeline käsiraamat-juhendi eesmärk on olla abiks ehitiste seisukorra hindajatele, tööde tellijatele, projekteerijatele, ehitajatele, järelevalveinseneridele, ekspertidele, varahaldureile – lühidalt: kõigile, kes on seotud betoonehitiste püstitamise ning nende püsimise tagamisega. Juhend kirjeldab betooni parandamise ja kaitsmise töövõtete ning materjalide laia valikut rohke pildimaterjali, skeemide ja tabelite kaasabil. Eraldi teemad on kvaliteedikontroll ja tööohutus. Lisaks ka üsna põhjalik ülevaade betooni ja selle koostisosade omadustest, betoonehitisi kahjustavate tegurite toimimismehhanismidest.
Betoon on pikaealine, kuid mitte igavene materjal. Betoonitootmine, sellest ehitiste püstitamine on keerulised, hoolt nõudvad protsessid. Hoolt ja tähelepanu nõuavad ka valmis ehitised. Kui selles ahelas on möödalaske, minnalaskmisi, siis osutub paraku liigagi tihti betoonehitise eluiga ilmaasjata lühikeseks: „Mõnelgi puhul jääb betoonehitiste kasutusiga paari aastakümne pikkuseks. Kui aga betooni õigesti valmistada, paigaldada ning õigesti hooldada ja parandada, siis pole üldse võimatu, et hoone või silla elukaar kestab üle sajandi. Meie raamat õpetab, ka näiteks töömeestele, suurt osa neist viisidest, kuidas selle poole liikuda,“ ütles Veikko Vapper, hariduselt teedeehituse insener. „Kui ehitise eluiga on suhteliselt odavate vahendite, kuid hoolikusega võimalik pikendada näiteks kaks korda – aga see pole kaugeltki piir – siis on saavutatav vähemalt kahekordne kokkuhoid, sest uut hoonet pole vaja püstitada, selleks uut kogust tsementi ja terast toota. Samavõrra on ka väiksem keskkonnakoormus.“
Betooni kasutatakse maailmas praegu igal aastal üle 30 miljardi tonni, see on läbi inimajaloo üldse kõige kasutatum materjal. Seega on iga väiksemgi muutus selle kasutamise parandamisel, ka Eesti mastaabis, väga suure majandusliku ning keskkonnakaitselise mõjuga.
„Veendusime juhendi koostamise käigus, et ka meil on puudujääke betoonhoonete püstitamisel, isegi projekteerimisel ning normatiivides, materjalide ning tööde kvaliteedist rääkimata. Ja liigagi tihti jäetakse õigel ajal või üldse tegemata hooldus- ja parandustööd. Selliste seisukohtade muutumisele ja ühtlasi ka õigete praktikate esitlemisele ongi käsiraamat suunatud,“ märkis Vapper. „Oluline on ka tõekspidamiste muutmine. Betoon ei ole „vala ja unusta“ materjal, see vajab pidevalt hoolt. Juba olemasolevast Eesti standardiseeriast EVS-EN 1504 tuleb liikuda selles suunas, et põhitõed oleksid selged kõigile: nii inseneridele kui oskustöölistele. Aga ka näiteks ehitise omanikule. See on diagnostika ja ravi käsiraamat. Osa teemasid jäi veel käsitlemata, osalt tuleb aga ka praegust teavet täiendada – töö ei lõpe!“
Lisainfo
- „BÜ11: Betoontarindite parandamine ja kaitsmine“
- 340 lk
- Eesti Betooniühing 2024
- Koostajad: Veikko Vapper (töörühma juht), Hindrek Kallast, Martti Kiisa, Taivo Kurg, Siim Mägi, Mihkel Ojamets, Kalev Ramjalg, Enno Rebane, Erki Tiivas, Tanel Tuisk ja Toomas Vainola.