Konkursi “Aasta puitehitis 2024” nominendid on selgunud – tutvustame neid lähemalt. Konkurssi korraldab juba 22. korda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
„Võistlusele laekunud tööde puhul hinnati nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel konstruktsioonis ja välis- ning siseviimistluses arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes,” kommenteeris võistluse korraldaja Anni Martin.
Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu esindaja Maarja Kask, Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees Reio Raudsepp, Aasta Puitehitis 2023 laureaat Arhitekt Must OÜ-st Mari Rass, Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriloolane Mart Kalm, AS-i Merko Ehitus ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindaja ja Eesti Ehitusinseneride Liidu liige Andres Madalik ning Eesti Puitmajaliidu esindaja Elar Vilt.
NOMINENDID
Põllu 63 tervisekeskus Tallinnas
Sanatooriumi pargi ajalooliselt ja arhitektuuriliselt mitmekihilisel hoonestusel on ühine nimetaja – tervishoid, seega sobitub uus tervisekeskus aegade jooksul väljakujunenud keskkonda.
Uue tervisekeskuse hoone juures peeti silmas, et see oleks energiasäästlik, ökonoomne ja samas uuenduslik, rikastades Nõmme puitarhitektuuri.
Sanatooriumi pargi kõik olemasolevad, kunagi tervishoiuteenuseid pakkunud hooned, paiknevad pargi kõrghaljastuse sees. Aeg on aga teinud oma töö ja nii on ka uue tervisekeskuse hoone ümber kasvanud kõrged männid. Tervisekeskuse hoone terviklahenduse täiendavaks ülesandeks oli seega pargiruumi korrastamine, olemasolevad kohati lagunenud hooned likvideeriti.
Tervisekeskuse küllaltki pikk ja madal hoone on mahuliselt ja visuaalselt liigendatud keskuse sisemist lahendust peegeldavateks üksusteks. Nõmmele omane kaldkatustemaastik koos arhitektuursete detailidega aitab hoonel märkamatult sulanduda pargimändide vahele.
- Arhitektid: Indrek Suigusaar, Pluss Arhitektid OÜ
- Sisearhitekt: Anne Vaher
- Insenerid: Trebuild OÜ
- Ehitaja: INF Ehitus OÜ
- Tellija: Infortar AS
Logi saun
Logi saun on kodanikualgatuse tulemina ehitatud lihtne puuküttega avalik saun Tallinna kesklinnas mere ääres.
Projekti autorid on ühtlasi saunapidajad, kes seda koos vabatahtlikega kolm korda nädalas regulaarsetel avamisaegadel kütavad. Askeetlik ajutine puithoone pakub lihtsat ja ehedat saunakogemust. Off-grid-saun on puuküttega, kümmeldakse meres ning pimedal ajal annavad valgust küünlad. Köetav ja soojustatud osa „kuumik” on tehases valminud ning tervikmoodulina uude asukohta teisaldatav puitkarkassil maht.
Saunahoone on 60m2 suurune ja kuni 5 m kõrge, hoone konstruktsioon, katus, välis- ja siseviimistlus on puidust. Olulisteks märksõnadeks on kohalikkus ja kestlikkus. Kuuri konstruktsiooniks on puitsõrestik ning fassaadil on kasutatud viimistlemata poomkantlaudist, mis on kinnitatud kruvidega, et hõlbustada materjali korduvkasutust.
Hööveldamata naturaalne laudis annab metsikus linnalooduses paiknevale saunale rustikaalse välisilme. Lihtsa vormiga hoonel on kaarjas peauks, mis avatuna annab märku, et saun on köetud ja külastajatele avatud. Suuri paarisuksi avades on võimalik kuuri kasutust vastavalt ilmale ning sündmusele kohandada.
Hoone siseruumides on kasutatud erinevat puitviimistlust: leiliruumis termotöödeldud puitu, eesruumis värvitud laudist, kütjaruumis männivineeri ning kuuris paistab hööveldamata poomkantlaudis ning kuumikut kattev vineer.
Hoone ümber säilitati võimalikult palju olemasolevat linnaloodust ning üks kask kasvab ka läbi hoone puitkatuse.
- Arhitektid: Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel / MTÜ Kuum ja külm.
- Insenerid: konsultant Simo Ilomets
- Ehitaja: Cocon Life OÜ
- Tellija: MTÜ Kuum ja külm
Suvila Rannakülas
Suvila asub loodusliku lagendiku serval, ranna läheduses künklikul krundil. Lihtsa vormiga hoone koosneb peamajast ja eraldiseisvast hooneosast, kuhu saab majutada külalisi, ning nende vahel asuvast väliruumist, mis toimib nii sissepääsuna kui ka suvel aktiivse õuetoana.
Peamajas on ühel pool suletud ruumid (magamistuba, vannituba) ja teisel pool avatud ruumid. Magamistubadel on oma sisekatus, mis toetab peakatust.
Lõplikuks kandekonstruktsiooniks valiti puitkarkassidest puit-elemendid, mis projekteeriti ning paigaldati Timbeco majatehase poolt.
Laudise muster kulgeb läbi kogu hoonemahu, nii väljas kui ka sees. Hoone välimus on tumedam, interjööris on kasutatud kerge roosaka sooja alatooniga musta leppa.
- Autor: Tomomi Hayashi
- Töötas kaasa: Anna Endrikson
- Arhitektid: HGA – Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur
- Sisearhitektid: Mare Hunt, Tomomi Hayashi
- Insenerid: esialgne kavand: Mihkel Sagar/ Mainhouse.
- Lõplik lahendus: Timbeco Woodhouse OÜ
- Ehitaja: Timbeco Woodhouse OÜ
Aidu veespordikeskuse tribüünihoone ja kohtuniketorn
Virumaa kaevandused valmistuvad oma tegevust lõpetama. Kaevandajatel on kohustus rekultiveerida ehk taastada looduslik keskkond. Praktikas on see tähendanud, et buldooseriga lükatakse maapind siledaks ja istutatakse mets seemnest peale kasvama. Õnneks tekkis kohalikus kogukonnas noortel meestel küsimus, et mida veel saaks teha ja kas kõik see aastakümneid kestnud tööstus võiks kohalikele midagi enamat tagasi anda.
Nii astusid ühel päeval Pluss arhitektide uksest sisse noored, kes ütlesid, et neil on võimalus kasutada majasuurust ekskavaatorikoppa ja soov rajada kõigile rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal – 2,5 km pikkune sirge veekogu. Siit arenes idee Aidu veepargist, mis kosmosest vaadatuna näeks välja kui Eestimaa lüliti – on-off-nupu sümbol koosneb 2,5 km pikkusest sirgest joonest ja sama läbimõõduga ringikujulisest järvest. Sisselülitamist tähistav kanal on tänaseks valmis. Ehk tuleb kunagi ka väljalülitamist tähistav
ring.
Kanali kaldal oleva sõudekeskuse arhitektuuri on tugevalt mõjutanud asukoht ja finišitorni tehnilised nõuded.
Aidu veekeskuse peahoone ruutmeetrihind on arhitektide, tellija ja ehitaja koostöös suudetud tuua väga maalähedaseks. Kasutades ristkiht-naelpuidust (MHM) konstruktsioonimaterjali on loodud looduslikult vastupidav ja jätkusuutlik lahendus. Head arhitektuuri saab luua ka nutikalt majandades.
Tribüünihoone on istutatud olemasolevasse karjääri, mis mängib kaasa mägise vormi ning liigendusega. Samas mõjub kuupjas kohtuniketorn kui maamärk.
Tulevikus lisanduvad mökkid ning teised veeatraktsioonid, sõudekultuuri esindav tervik võiks olla populaarne külastussihtkoht ka piiri tagant tulijatele.
- Arhitekt: Indrek Allmann, Gunnar Kurusk / Pluss Arhitektid
- Insener: EstHus OÜ
- Ehitaja: EstHus OÜ
- Tellija: SA Aidu Veespordikeskus
Rae gümnaasium koos Tuule spordihoonega
Rae riigigümnaasiumi ja spordihoone rajamiseks viidi 2020. aastal läbi arhitektuurivõistlus. Mõlemad hooned on läbinisti puidust. Põhikonstruktsioonides on omavahel kombineeritud CLT-paneele, liimpuitposte ja -talasid. Erandiks on vaid mõned vaheseinad spordihoones, märgades ruumides. Palju on eksponeeritud puitpindasid.
Koolimaja on avar, funktsionaalselt selge ülesehitusega, on palju ühendavaid liikumisteid ning palju loomulikku valgust.
Gümnaasiumi välis- ja siseseintes on läbivalt kasutatud 120 mm CLT-paneele. Lõunapoolses fassaadis on lisaks kasutatud kandeelementidena 200 x 320 mm liimpuitposte. Lõunapoolne fassaad on viimistletud laudisega. Koolihoone suurt aatriumit (ca 15 m) sildavad liimpuittalad (h ca 1,2 m). Vahelagedes on kasutatud kandeelemetnidena 260 mm CLT-paneele. Hoone iseloomulik „nokk” on puitkonstruktsioonil. Siseruumides on puitpinnad harjatud ja kaetud valge peitsiga.
Spordihoone keskseks ruumiks on saal koos pealtvaatajatele mõeldud rõduga. Saaliga piirnevad jõu- ja aeroobikasaal ning riietusruumid ja treenerite tööruumid. Ka siin on välis- ja siseseintes ning katuslagedes kasutatud 120 mm CLT-paneele. Hoone on oma olemuselt lihtsama ülesehitusega. Suurt pallisaali sildavad liimpuittalad (sille 28 m, tala kõrgus ca 1,7 m). Pallisaali siseviimistluses on kasutatud puitribistikke, et parandada helineeldumist. Hoone välisseinad on väljast viimistletud horisontaallaudisega, väljaulatuv pallisaali osa vertikaalse kaaslaudisega. Siseruumides on puitpinnad harjatud ning need on kaetud valge peitsiga.
Mõlema hoone läbivaks visuaalseks kontseptsiooniks on looduslähedus. Kasutatud on naturaalseid materjale ja värve. Põranda viimistlemisel on kasutatud kohalikku paekivi.
- Arhitektid: Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, spordihoone juures töötas arhitektina kaasa Merilin Jürimets – KOKO arhitektid OÜ
- Maastikuarhitekt: Eleriin Tekko, KOKO arhitektid OÜ
- Sisearhitektid: Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere / KOKO arhitektid OÜ
- Insenerid: Tom Arula, PCC Projekt
- Ehitaja: Merko Ehitus Eesti (gümnaasium), Rand & Tuulberg (spordihoone)
- Tellija: Riigi Kinnisvara AS (Rae gümnaasium); Rae vallavalitsus (Tuule spordihoone).
Dirhami Nature Resort
Neli maja asuvad männimetsas, kus pinnase kerged tõusud ja langused ning tüvede ette-taha astumine kandub edasi arhitektuuri. Majade vormi määravad toad, mis astuvad neljas majas üksteise suhtes ette-taha, püüdes kinni kõik ümbritseva maastiku väikesed eripärad.
Sisemised ja välimised ruumid on sujuvalt ühendatud – terrassid seovad erinevad hooned ühtseks tervikuks, nii tekib õueala, mis toimib kui suur elutuba.
Kompleks koosneb kokku neljast hoonemahust: kahest suvemajast, peamajast suure köögi ja terrassiga ning saunamajast.
Tihedalt üksteise kõrval paiknevate majade käiguteed ja terrassid on seejuures nii ühendajad kui ka eraldajad: metsa poole avanevad elumajade suured terrassid lasevad üksindust otsida, ent väliköögi ja sauna ühendatud terrass toimib kui suhtlemise ja kohtumiste kese. See on koht, kus pered ja sõbrad saavad üheskoos õhtusööki valmistada, köögileti taga – nii toas kui õues – aega veeta, kaminas tuld teha. Köögi ja elutoa lükanduste avamisel kaob piir toas ja õues istumise vahel.
Väliköögi ja sauna suunal maapind sujuvalt langeb, siit tekib kontrast saunakatusele tõusva trepistikuga. Saunaesine pikeneb omakorda õhtupäikesele avanevaks terrassiks, mille sisse on integreeritud välivann ning lõkkease.
Hooned on puitkonstruktsiooniga, seejuures on nelja maja fassaadid ja terrassid kaetud ökoloogilise ja keskkonnasäästliku Kebony männipuiduga: patenteeritud töötluse teel saavutati tavapärasest kaks korda suurem tugevus ja kestvus ning pind on hooldusvaba. Algne pruun värvitoon on ajas muutuv ning vananedes omandab see elegantse hallika tooni. Dirhami Nature Resort hoonete siseviimistluses on kasutatud uusi ja põnevaid materjale ning tehnilisi lahendusi, mis said teoks tänu omanike kirglikule huvile sisekujunduse vastu.
- Arhitektid: Mari Hunt, Helmi Langsepp / Mari Hunt Arhitektid
- Sisearhitektid: Vivika Tihkan, Mari Hunt, Anželika Torn, Marko Uibo
- Insenerid: Peter Stumbur
- Ehitaja: Dirhami Nature Resort
- Tellija: Dirhami Nature Resort
Kalevi jahtklubi sadamahoone ning elling
Kalevi Jahtklubi uus elling ja klubihoone paiknevad ajaloolise puidust jahtklubi vahetus läheduses. Uue hoone puitkonstruktsioonid loovad siseruumidesse mõnusa meeleolu ning fassaadi puitlahendus on ühtlasi kummardus vanale majale.
Kalevi Jahtklubi uues hoones on oskuslikult kombineeritud erinevaid materjale, luues seeläbi efektseid kontraste: naturaalne puiduviimistlus loob aja jooksul tumenedes kontrasti heleda betooniga. Ka klubiruumi konstruktiivsed puittalad kombinatsioonis klaasi ja betooniga loovad meeldejääva kontrasti. Hoone küljelt avanevad vaated põhjasuunalisse akvatooriumi ja teisel pool raamib puit purjemustris betooni.
- Arhitektid: Ülar Mark, Urban Mark OÜ
- Sisearhitektid: Kadri Tont, Ahti Grünberg
- Insenerid: Constructo OÜ
- Ehitaja: Maru Ehitus AS
- Tellija: Kalevi Jahtklubi MTÜ
Kuusalu keskkooli algklasside hoone
Kohaliku omavalitsuse eelarved on pingelised ning seetõttu valmis esialgu ristkihtpuidust planeeritud hoone põhikonstruktsioonide osas väikeplokist.
Siiski on valminud koolimaja üldilme nii seest kui väljast hubaselt puidune. Hoone topeltfassaad loob karakteri, mida täna kasutatakse ka kooli sümboolikas.
Ühelt poolt on tegemist poolkohustusliku vahendiga – passiivse varjestusega, mis tagab energiatõhususe. Samal ajal muudab see terrassiala tsooniks, mis asub korraga nii sees kui ka väljas.
Kooli keskel asuvate ruumide ümber tekib CLT-ga kaetud ringkoridor, mis moodustab hoone tehnilise südamiku ümber otsekui puidust koore.
Sellel puidusel seinal on korraga kanda mitu ülesannet – esmalt tegevussein ning teisalt koolimaja hubase atmosfääri looja.
- Arhitektid: Kauss Arhitektuur OÜ
- Sisearhitektuur: Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa / Kauss Arhitektuur
- Keskkonnagraafika: Reilika Purk ja Gertu Kallas / Sasu
- Insenerid: Inseneriprojekt OÜ
- Ehitaja: Montreco OÜ
- Tellija: Kuusalu Vallavalitsus