Hangete teema ei jäta ükskõikseks kedagi – nii tellijad kui ka ehitajad otsivad parimat formaati, ent jätkuvalt erineb turuosaliste arusaam parimast lahendusest, toob esile Nordecon AS-i juhatuse liige Tarmo Pohlak.
Ehitus on mahuäri: paari-kolmeprotsendilise kasumimarginaali nimel on ehitusturul tihe konkurents. Töö saab endale hanke võitja, ent kõigile sobiliku hankeformaadi leidmine läheb jätkuvalt üle kivide ja kändude. Tarmo Pohlak osutab tabavalt, et Eestis prevaleerivad võitja otsustamisel kolm kriteeriumit: hind, hind ja hind. „Koroonaajal pakkusime tellijatele välja siht- ja piirhinna lepinguvormi, mille puhul riskide ja võitude jagamine on tellija ja ehitaja vahel paremini tasakaalus. Paraku oleme taas vanasse vakku tagasi liikunud ja isegi kui vähempakkumushankes on lisatud väärtuspõhine element, saavad enamik pakkujaid selles osas maksimumpunktid ja hanke tulemuse otsustab jätkuvalt hind.“
Skandinaavias laiemalt levinud alliansshangete Eestis kasutamiseks on esimesed sammud tehtud. Suurte ja väga keeruliste objektide juures, nagu suurhaigla või elektrijaam, on selline hankevorm vägagi asjakohane. Aga õnnestumiseks peab tellija kogu protsessi dirigendina kõik hästi läbi mõtlema, kaasates vajadusel ka vastavad konsultandid.
Tellija roll
Olenemata hankeformaadist on võtmetegijaks tellija, kes peab võimalikult täpselt defineerima oma vajadused ja soovid. Tellijal on nii kohustus kui ka võimalus moodustada projekti elluviimiseks oma unelmate meeskond. „Kui oma majas vajalik kompetents puudub, on vähegi mahukama töö puhul mõistlik leida konsultant, kellega koos panna kokku lähteülesanne, kus defineeritakse oma soovid ja tingimused. Seejärel korraldada arhitektuurikonkurss, valida parimat lahendust pakkuv ja koostööle suunatud arhitekt, valida erinevate projektiosadega tegelevad insenerid ja projekteerijad ning seejärel ka omanikujärelevalve ning ehitaja. Ja kogu see seltskond tuleb panna ühise eesmärgi nimel motiveeritult pingutama,“ sätestab Pohlak. „Kui omavahel tehakse avatud koostööd, jagatakse infot eksimuste ja edu-elamuste kohta, saab edukalt teha suuri asju.“Selline konstruktiivne koostöö muudaks ka põhimõtteliselt osapoolte suhtlemise dünaamikat: võimumängude asemel koostöö, lahenduste leidmisele suunatud mõttelaad ja teineteise toetamine. Mõistagi peab sellel meeskonnal olema ka hea juht, kes paneb meeskonna kokku ja tagab motiveerituse. „Edasi viib meeskonnasisene koostöö, mitte lepingust näpuga järje ajamine, et mis on kellegi risk. Täna ei kehti riigihangete puhul näiteks üks oluline juriidika alustala, mille kohaselt peab leping olema osapooltega läbi räägitud. Tavaliselt läheb nii, et mis on hankesse sisse kirjutatud, see ka nii jääb,“ osutab Pohlak.
Ehk on siiski aeg, et osapoolte vahel usaldust otsida ja leida? On ju riigil palju hoobasid, mille abil veenduda, et partner on usaldusväärne.
Oluline lähteülesanne
Kõik algab aga lähteülesandest – kui see on kehvasti läbi mõeldud ja sellest tulenevalt ka hankesse pandud projekt puudulik, on ehituse vähempakkumise võitjal keeruline asja parandada: „Piltlikult öeldes oleme autoga Tallinnast Mäosse jõudnud, ent siis selgub, et sõita oli vaja hoopis Pärnusse. Ja et projektis on vead, selgub pahatihti alles ehituse käigus. Korrigeerimine võtab aega ja ka raha, ent see ei peegeldu ei ajakavas ega ka kokkulepitud eelarves.“
Paindlikum lepinguvorm võimaldaks juba eos tellija, arhitekti, insenerid, konsultandid ja ehitaja ühe laua taha tuua, et alguspunkt ja suund paika panna. „Sel viisil ei oleks ehitusetappi jõudes vaja midagi olulist ringi teha,“ osutab Pohlak.
Ettepanekud
- Täna on hangete tase ebaühtlane: nii mõnigi kord on pakkujale esitatavad nõuded ebaproportsionaalselt kõrged või liiga madalad. Ka hangete alusmaterjali tase on ebaühtlane. Kui hankija ei kaasa projekteerimisetapis ehitajat, siis tuleks enne hanke väljakuulutamist kaasata spetsialist, kes aitab algmaterjali tehnilisest vaatevinklist üle vaadata ning kontrollib, kas soovid mahuvad eelarvesse.
- Analoogselt Soomele on Eestiski olemas head lepingute üldvormid, mida võiks julgemalt aluseks võtta, nt ehituse töövõtulepingute üldtingimused. Neis toodud osapoolte vahel tasakaalus olevaid printsiipe ei tasu eritingimustega ringi kirjutada.
- Riigil peaks olema võimekas tugistruktuur, olgu siis Riigi Kinnisvara AS-i kujul või muul viisil, et erineva taseme ja kogemusega hankijatel tekiks võimalus pöörduda hankespetsialistide poole, kes aitaksid valida hanke vormi, kaardistada mõistliku lähteülesande ja viia hange tasakaalustatult ka läbi.
Loe ka siit:
https://ehitusest.kutt.ee/uudis/2024/10/08/pohlak-nordeconil-on-vastutus-olla-teenaitaja/