Kestlikkuse teemad on saamas Eesti ettevõtete igapäevatöö osaks. Kuidas end selleks ehitusvaldkonnas paremini ette valmistada, mida protsessi juures kindlasti meeles pidada ja kuidas kaasata ettevõtte töötajaid?
Tänaseks on paljud ESG aspektid ettevõtetes juba ammu igapäeva osa. „Näiteks tööohutuse tagamine on ehitussektoris igapäevane tegevus, mida peavad oluliseks kõik ettevõtted. Meie oleme oma aruandluses juba aastast 2017 jätkusuutlikkuse teemasid käsitlenud ja eesmärgistanud. Uutest nõuetest tulenevalt peame nüüd teatud teemasid – näiteks kontserni kliimamõju, põhjalikumalt käsitlema,“ selgitab Nordeconi jätkusuutlikkuse spetsialist Kristi Kõll.
„Jätkusuutlikkusest rääkides keskendutakse tihti ainult keskkonna teemadele ning unustatakse ära nö kaks järgnevat tähte ehk S – ja sotsiaalsed teemad ja G – juhtimine ning ausad äritavad. Igale juhile on tema inimesed ja nende käekäik olulised ning kui läheneda teemale selle nurga alt vaadates, muutub teemavaldkond paremini arusaadavaks ning lähedasemaks,“ lisab ettevõtte juhatuse esimees Maret Tambek.
Andmekogumine ja analüüs muutub igapäevaseks tööks
Peagi saab ettevõtete aastaaruannete uueks lahutamatuks osaks ka ESG aruanne. 2024. aasta aruandlus puudutab vaid osasid börsiettevõtteid, kuid järk-järgult muutub see eelolevate aastate jooksul kohustuslikuks peaaegu kõigile ettevõtetele. Selleks, et mitte jääda ajahätta, peaksid ka need ettevõtted, kelle aruandluskohustus tekib alles paari aasta pärast, alustama ESG teemadega tegelemist juba täna. Turul on saadaval mitmeid abistavaid tööriistu ning korraldatakse palju tasuta koolitusi,
webinare ja infotunde, mis aitavad seda teekonda alustada.
Suur väljakutse saab seejuures olema seotud andmekogumise ja analüüsimisega. Nimelt eeldab aruandlus ESG standarditele vastavaid konkreetseid ja struktureeritud andmeid, kuid hetkel veel napib infot, kuidas ehitusettevõtted neid täpsemalt sisustada võiksid. Süsteem on uus ja veidi toores ning esimestel ettevõtetel lasub päris korralik „leiutamise“ ülesanne.
Unustada ei tohiks siiski aruandluse peamist eesmärki – tõsta ettevõtete läbipaistvust ja vastutust seoses tegevuse otsese või kaudse mõjuga inimestele ja keskkonnale.
„Oleme enda jaoks teinud selge otsuse, et jätkusuutlikkus ei ole pelgalt moodne märksõna, vaid lahutamatu osa Nordeconi strateegiast, suunates nii meie igapäevaseid otsuseid kui ka pikaajalisi eesmärke. Seetõttu valmistume ka kestlikkusaruandeks päris põhjalikult. Alates käesoleva aasta algusest on meil selleks loodud ESG juhtgrupp, kuhu on kaasatud erinevate valdkondade võtmeisikud. Samuti kohtume regulaarselt kontserniüleselt. Oluliste kestlikkusteemade selgitamine ei tohiks aga jääda ainult ühe inimese või juhtkonna õlule – ettevõttes on spetsialiste, kellel on teatud teemade osas palju sügavamad teadmised ja neid tasub kindlasti arvesse võtta,“ selgitas Kristi Kõll ettevõtte kogemusele tuginedes.
Tellijad teadvustavad kestlikkusteemade olulisust
Suurte teemade juures on alati palju huvigruppe – antud juhul aktsionäridest alltöövõtjate või riigini laiemalt ja see toob kaasa ka arvamuste paljususe.
„Kõige tähtsam on kommunikatsioon,“ osutab Kristi Kõll ja selgitab, et tuleb mõtestada ESG aruandlusest saadav kasutegur – kui midagi teha, siis kuhu on vaja jõuda ja milline on väljund. Oluline on koostöö ja kommunikatsioon nii ettevõttesiseselt kui ka tellijate ja alltöövõtjatega: „Sotsiaalteemad laiemalt puudutavad kõiki meie töötajaid, mida konkreetsemaks teemad muutuvad, seda rohkem saab töötajaid kaasata.“
Positiivne on olnud tellijate suhtumine ja kaasa tulemine. „Jätkusuutlikkuse teemadel ei olnud me enne nii süvendatult suhelnud, nüüd saime tellijatelt väärtuslikku tagasisidet, et teema on neile oluline. Positiivse muutuse tekitamiseks on vaja kogu sektori koostööd,“ sõnab Kristi Kõll ja rõhutab ka ärilise mõtlemise olulisust. „Ettevõtted ei saa pakkuda teenust, millele pole turul ostjaid. Keegi peab kallinemise kinni maksma. Kui aga keskkonnanõuetega arvestamine muutub regulatsiooniks ja standardiks, tulevad need teemad jõulisemalt lauale.“
„Senini on jätkusuutlikkuse eestvedajad olnud pigem eratellijad,“ toob Maret Tambek esile. „Näiteks ehitame LEED Platinum sertifikaadi poole püüdlevat Golden Gate´i. Selline lahendus on kulukam, aga see oli tellija kindel nägemus.“
On oluline, et riik toetaks ESG-eesmärke, lisades väärtuspõhiseid kriteeriume riigihangetesse ja soodustades ringmajanduse põhimõtete rakendamist ehitussektoris. Siiski on üha märgatavam trend, et keskkonnasääst ning ringmajandus jõuavad ka hangete lähteülesannetesse. Heaks näiteks on energiatõhusa puitehitisena planeeritud Loodusmaja või asfaltsegudes bituumeni asendamine ligniiniga riikliku teedevõrgustiku katselõikudel.
Prioriteedid tasub järjestada
Nordeconi juhatuse esimees Maret Tambek ja ettevõtte jätkusuutlikkuse spetsialist Kristi Kõll toovad esile, et ESG aruandlus ei ole midagi, mida saaks kiirelt kokku panna või mille koostamine võiks jääda pelgalt raamatupidaja hooleks.
Kui eesmärk on, et ettevõte protsessist ka reaalselt kasu saaks, nõuab töörühmade põhjalik töö kindlasti aega ja ressursse. Hinnangute andmine ning arvamuste kujundamine on keeruline ülesanne, mille käigus tuleb kaardistada ettevõtte jaoks olulised teemad ja määrata, mida ja kuidas
mõõta.
Alustuseks tasub järjestada prioriteedid: juhtimine ja ausad äritavad on aluseks, millele hiljem lisandub ka keskkonnahoiu pool.
„Kui jõuate ESG teemadeni, siis võtke selle erinevad tahud ja mõtestage enda jaoks lahti. ESG ei ole ju aruandlus, vaid läbi aruandluskohustuse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise liiguvad ettevõtted oma tegevuses keskkonnasäästlikuma ning ringmajandust toetavama majandustegevuse poole,“ soovitab Maret Tambek.
„Nende teemadega tuleb tegeleda juba praegu, sest teistest maha jäämine mõjutab äri pikaajaliselt negatiivselt ning viib lõpuks konkurentsist välja. Finantseerijad hindavad juba praegu finantsotsuseid tehes ettevõtete ESG olukorda ning ajas selle tähtsus kasvab,“ toob esile Kristi Kõll. „Igal ettevõttel peab olema vähemalt 5–10-aastane tulevikuperspektiiv.“