Aasta parima ehitusprojekti tiitli hoonete kategoorias noppis Narva uus hariduskompleks, mis koosneb riigigümnaasiumist, põhikoolist ja lasteaiast – kogu projekt valiti välja arhitektuurivõistlusel.
Narva Eesti gümnaasiumi ja põhikooli ning vahetus naabruses asuva lasteaia projekteerimistöö pakkus 3+1 arhitektuuribüroo meeskonnale omajagu katsumusi, sest detailplaneeringus piiritletud maa-alale tuli paigutada hoonestus, mis sobituks miljööga ning vastaks kaasaja haridusasutusele kehtestatud nõuetele.
Projekteerimismeeskonda kuulusid OÜ Kolm Pluss Üks arhitektid Markus Kaasik, Karin Harkmaa, Jana Pärn ja Lisette Eriste, projekteerimise projektijuht kuni hoonete ehitamiseni oli Jaan Aru OÜ-st HOCO. Kompleksi ehitamisel osales kaks peatöövõtjat ning pärast ehitama asumist võtsid kumbki ka oma objektil projektijuhtimise üle. Koolihoone tellija oli haridus- ja teadusministeerium Riigi Kinnisvara AS-i kaudu ning lasteaia tellijaks Narva linnavalitsuse kultuuriosakond.
Mõistagi oli objektide juures palju rohkem osapooli ja nii on ka arusaadav, et projekteerimise juures rõhutavad arhitektid kõikide projektiosade koostoimimist ühtse eesmärgi nimel. Kogu projekteeritav kompleks koosnes äärmiselt erinäolistest osadest – olemasoleva, 1960ndatel aastatel ehitatud põhikooli hoone restaureerimine ja ühendamine uue hoonega, kolmekorruselise uue gümnaasiumihoone rajamine ja kahekorruselise käidavate katusepindadega lasteaiamaja rajamine ning selle kõige kokkusobitamine olemasoleva linnaruumiga.
Arhitektid märgivad, et väljakutseid jagus kõikidele projektiosadele. Konstruktorid said pead murda koolihoone 15 meetri pikkuse konsoolse varikatuse ja kogu katusekonstruktsiooni ning kuus meetrit katust ja räästast lõikavate katuseakende kinnitamise, rekonstrueeritava hoone vundamendi toestamise ning lasteaia katusemaastikega. Lisaks on hoonetes paljud konstruktsioonielemendid nähtavale jäetud ja need vajasid kõrgendatud tähelepanu.
Külluslike ruumilahendustega lasteaed
Projekteerimise projektijuhi Jaan Aru sõnul oli kõige keerulisem täita detailplaneeringus rajatavatele hoonetele esitatud piiranguid ja tingimusi, et kõik nõutavad ruumid, aga ka tehnosüsteemid, torustikud ja juhtmed ära mahutada ja saada kokku ajakohane hariduskompleks, kus kõigil on mõnus olla. Lisaks soovis tellija saada isegi tänapäeva mõistes ikkagi väga küllusliku sisuga lasteaeda, kuhu arhitektidel tuli lisaks kuuele rühmaruumile paigutada saun, bassein, soolakamber ja fitoteeruum ehk ruum, kus pärast basseinivees kümblemist saaks rahulikult teed juues lõõgastuda. Lasteaia puhul on omanäoline ka asjaolu, et õue- ja mänguala on paigutatud hoone katusele.
Omapärane ja projekteerija jaoks üsna keeruline oli teostada ka gümnaasiumi erinevates tasapindades katust, kus tuli rinda pista erinevate materjalide ja kallete kokkusobitamisega.
Hooned on projekteeritud võimalikult funktsionaalsetena ning samas ruumi säästvatena. Nii on ühildatud mõlema haridusasutuste administreerimise osa, nii et kooli ja lasteaia personali tööruumid paiknevad ühes kohas. Samas loodi väga head tingimused nii kooli- kui lasteaialastele.
Meeskonnatöö on tänapäeval projekteerimisel vältimatu
Arhitektide töögrupi juhi Markus Kaasik sõnutsi on see aja märk, et hoonet ei projekteeri enam ainuisikuliselt üks arhitekt, vaid seda teeb töögrupp, kuhu kuulub mitmete valdkondade spetsialiste.
Karin Harkmaa võrdleb tänapäevast maja nutiseadmega, mille sees on rohkelt erinevaid tehnoloogiaid ning sestap läheb kõige selle kokkupanekul vaja ka erisuguste teadmistega inimesi.
„Nii saame ellu viia lahendusi, lähtudes tulevase kasutaja heaolust ning tekkiva ühiskondliku ruumi otstarbekast kasutamisest,” märgib ta. „See võistlustöö koondas kahte objekti, mis olid teineteisega tugevasti läbi põimunud ja mille teostamisega pidime saavutama, et Narva hariduskvartal reaalselt ka tööle hakkaks.”
Niisiis oli see huvitav kombinatsioon koostööst erinevate asutuste, ametkondade ja ettevõtete vahel.
„Tiimitöö võimaldab ühte ja sama probleemi vaadelda paljude eri nurkade alt, mis teeb lahenduse oluliselt jätkusuutlikumaks,” selgitab Kaasik. „Arhitekt projekteerib hoone ja ruumid vastavalt tellija lähteülesandele, järgides detailplaneeringut, mis omakorda sätestab, mida ja kuidas üldse ehitada tohib. Meie töös tuleb need kaks asja tervikuks põimida ning sellest kujunes soodne pinnas innovatsiooniks.”
Konkreetses kohas nägi detailplaneering ette ajaloolise tänavavõrgu säilitamise ja taastamise, kusjuures hoonestus pidi olema perimetraalne, kinnistutele lubati 70% täisehitust, ei tohtinud kasutada imiteerivaid materjale ja kokkuvõttes oli soov välja kujundada kaasaegne hariduskompleks, mis moodustaks maksimaalselt avatud linnaruumi osa. Lisaks tuli järgida ka muinsuskaitselisi tingimusi, mis mh nägid ette ka 1960. aastast pärineva vana koolihoone säilitamist, väljakaevamiste tegemist jmt.
Mudelprojekteerimine muutub normiks
Kuna haridusasutuste siseruumide maht, pindala ja paigutus on paljuski vastavate eeskirjade poolt ära kirjeldatud, tuli arhitektidel nii mõnigi lahendus teostada ebatraditsioonilisel moel.
„Meeskonnatöö on tulemuslik siis, kui igal osalejal on kõvasti tahet lahendusi leida, eriti olukorras, kus tavalised standardlahendused ei anna tulemust,” kirjeldab Lisette Eriste oma tööd Narva projektide kallal. „Selle kõigega oli suur rõõm tegeleda ja tulemuseks on Euroopa parim lasteaed, ilma naljata.”
Jana Pärn räägib, et kõige muu kõrval tuli ka tellijatele selgitusi jagada, miks üks või teine asi on projekteeritud just niimoodi, miks perimetraalne asetus ei võimalda hoonestust kuigi kompaktsena teostada, miks osad ruumid on planeeritud ristkasutusse jmt.
„Tehnosüsteemid on just see osa hoonest, mille osas tellija ei oska mõnikord oma soove kirja pannes arvestada,” nendib Jana Pärn. „Üldjuhul määratakse 10% tehnosüsteemidele, aga kuidas hoone geomeetria võimaldab neid selle mahu raames ära paigutada, sellega ei osata arvestada.”
Mitmed lahendused, mille kallal oli omajagu peamurdmist, on ka sellised, mis nüüd, juba valmis ehitiste juures, välja ei paistagi. Näiteks ventilatsiooniseadmete ärapeitmine nii, et katusel pole nendest peaaegu midagi näha.
Et ruumikitsikuses kõik vajalik ikkagi ära paigutada, kasutasid arhitektid kõiki tänapäeval projekteerimimist hõlbustavaid tehnoloogiaid ja vahendeid. Nii on 3+1 arhitektuuribüroo juba aastaid pingutanud, et panna mudelprojekteerimine enda kasuks tööle. Kõik joonised tulevad mudelist, mistõttu on infomudeli kasutamine lahutamatu osa 2D-joonistest.
Markus Kaasik selgitab, et gümnaasiumi hoonele õnnestus niivõrd keerulise lahendusega katus projekteerida tänu sellele, et kasutati visuaalse programmeerimise meetodit. Visuaalselt paistab katus välja suhteliselt lihtne, ent selle projekteerimine, hiljem ka ehitamine, oli parasjagu komplitseeritud töö, mille käigus tuli muu hulgas olemasolevaid arvutiprogramme täiendada ning kõik detailid peennusteni välja mudeldada.
Narva hariduskompleks
Narva Eesti kool ja Narva vanalinna lasteaed
- Peaprojekteerimine ja arhitektuur: 3+1 Arhitektid (Kolm Pluss Üks OÜ)
- Lasteaed: peaprojekteerija TP staadiumis: Ehitustrust OÜ
- Koolihoone: peaprojekteerija TP staadiumis: Nordlin Ehitus OÜ
- Ehituskonstruktsioonid: Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ
- Tugevvoolupaigaldis: eD Insenerid OÜ
- Sisearhitektuur: T43 Sisearhitektid
- Maastikuarhitektuur: Lootusprojekt OÜ
- Projektijuhtimine: HOCO OÜ
- Tellija: Riigi Kinnisvara AS ja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
- Ehitaja: Nordlin Ehitus OÜ (riigigümnaasium ja põhikool) ja Ehitustrust OÜ (Narva Vanalinna lasteaed)
- Omanikujärelevalve: OÜ Keskkonnaprojekt ja Infragate Eesti AS
Vaata aasta hoone ehitusprojekt 2024 nominente siit https://ehitusest.kutt.ee/uudis/2024/11/19/aasta-hoone-ehitusprojekt-2024-nominendid/